fbpx
22.04.2021 | 18.00

Ackermanni Akadeemia. Arengud 18.–19. sajandi luterluses. Alar Laats

Niguliste muuseum
Täispilet: Niguliste muuseum
8 €
  • Perepilet: Niguliste muuseum
    16 €
  • Sooduspilet: Niguliste muuseum
    6 €
  • Ühispilet: Eesti Kunstimuuseumi filiaalid Tallinna vanalinnas
    12 €
  • Pere-ühispilet: Eesti Kunstimuuseumi filiaalid Tallinna vanalinnas
    24 €
  • Kinkepilet: Niguliste muuseum
    8 €
  • Pere-kinkepilet: Niguliste muuseum
    16 €
empty-image
22.04.2021 | 18.00

Ackermanni Akadeemia. Arengud 18.–19. sajandi luterluses. Alar Laats

Niguliste muuseum
Täispilet: Niguliste muuseum
8 €
  • Perepilet: Niguliste muuseum
    16 €
  • Sooduspilet: Niguliste muuseum
    6 €
  • Ühispilet: Eesti Kunstimuuseumi filiaalid Tallinna vanalinnas
    12 €
  • Pere-ühispilet: Eesti Kunstimuuseumi filiaalid Tallinna vanalinnas
    24 €
  • Kinkepilet: Niguliste muuseum
    8 €
  • Pere-kinkepilet: Niguliste muuseum
    16 €
Loeng või vestlus

18.–19. sajandi luterlus moodustas Euroopas eristatava, eelkõige Euroopa saksakeelset ja Põhjamaid puudutava kultuurinähtuse.

Luterlusest saab rääkida nii teoloogilisel, kirikuelu kui ka spetsiifiliselt kultuurilisel tasandil, mis kõik olid omavahel tihedalt seotud. Luterlikust kultuurist rääkides tuleb rääkida ka muusikast (nt Bachid), kirjandusest (J. W. Goethe, F. Schiller), filosoofiast, sh nn Saksa klassikalisest filosoofiast (Kant, Hegel jt), aga ka F. Nietzschest ja S. Kierkegaardist. Tolle perioodi luterlus ei arenenud isoleeritult, vaid kogus endasse mitmesuguseid mõjutusi Euroopast ja mõjutas ka ise Euroopat.

18. ja 19. sajandi arengud luterluses on küllaltki erinevad. Esimese puhul tuleb eelkõige rääkida kahest suurest suundumusest, valgustusest ja pietismist, ning seda nii teoloogilisel kui ka kirikuelu tasandil. Pietismiga seoses käsitletakse ettekandes Eestis levinud hernhuutlust, aga ka erilisi müstika ilminguid Saksamaal. 19. sajandi puhul on luterluse üheks olulisteks märksõnaks romantism, mis ei avaldunud mitte ainult kirjanduses, muusikas ja kunstis, vaid ka teoloogias (nt Schleiermacher). Sellesuunalise arengu teatud jätkuks võiks pidada kultuurprotestantlust ja liberaalset teoloogiat (nt A. von Harnack.) Teiseks 19. sajandi luterluse oluliseks nähtuseks on konfessionaalse teoloogia või/ja neoluterluse esiletulek.

19. sajandi Eesti luterlusest rääkides tuleb mainida eelneval sajandil siia jõudnud suundumuste jätku – pietismi, aga ka konfessionalismi. Kultuurprotestantlusest ja liberaalsest teoloogiast 19. sajandi Eestis rääkida ei saa.

Alar Laats (PhD) on teoloog ja usundiloolane. Ta on töötanud süstemaatilise teoloogia õppejõuna Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, EELK Usuteaduse Instituudi rektorina ja Tallinna Ülikooli usundiloo professorina. Alar Laats kaitses Cambridge’i ülikooli süstemaatilise teoloogia valdkonnas filosoofiadoktori kraadi 1995. aastal. Tema tähtsaim teadusvaldkond on süstemaatiline teoloogia, peamisteks uurimissuundadeks on suhted ida- ja läänekristluse vahel. Ta on kirjutanud arvukalt teoloogialaseid uurimistöid ning mõtteloolisi tekste.