fbpx

Otsing

Ahvenamaa fenomen. Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale 03.03.2006 – 28.05.2006

Adamson-Ericu muuseum
Täispilet: Adamson-Ericu muuseum
9 €
  • Perepilet: Adamson-Ericu muuseum
    18 €
  • Sooduspilet: Adamson-Ericu muuseum
    6 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
Adamson-Ericu muusemi hoone Lühike jalg 3
Näitus

Ahvenamaa fenomen. Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale

Kunsti-ja kultuurilooline näitus keskendub Nikolai Triigi (1884–1940), Konrad Mäe (1878–1925), Aleksander Tassa (1882–1955), Anton Starkopfi (1889–1966) ja Friedebert Tuglase (1886–1971) Ahvenamaa-suvedele aastatel 1906–1913.

Näitus on üks osa Adamson-Ericu muuseumi, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Ahvenamaa Önningeby muuseumi ja Tuglas-seura ühisprojektist, mis on pühendatud 100 aasta möödumisele Noor-Eesti rajamisest ja Friedebert Tuglase 120. sünniaastapäevale.

Väljapanek sisaldab kunstiteoseid erinevatest kogudest, arhiivmaterjale, kirjandusteoseid ja illustratsioone, mis on loodud Ahvenamaal või hiljemgi sealt saadud elamuste põhjal. Näituse ja kataloogiga antakse esmakordselt mahukas uurimuslik ülevaade Ahvenamaa perioodist meie kultuuriloos.

Pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi suundusid mitmed meie vaimuinimesed välismaale. Üheks olulisemaks peatumis- ja õppimispaigaks kujunes esmalt Soome, silme ees sihina paljudel Euroopa kultuurikeskused, eelkõige Pariis. Vahetu suhtlus Euroopaga tõi kaasa Eesti kultuuri sihiteadliku ja kiire moderniseerumise 20. sajandi alguses Noor-Eesti perioodil, kuhu kuulub ka käsitletav Ahvenamaa ajajärk. Soomes viibimise ajal ning hiljemgi kujunes Ahvenamaa eesti noortele kunstnikele ja kirjanikele imponeerivaks suviseks loome- ja peatuspaigaks.

Tõenäoliselt andis tõuke esmalt see, et Ahvenamaal, Önningebys oli tegutsenud Viktor Westerholmi eestvedamisel 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses üks Põhjamaade kuulsamaid kunstnikekolooniaid. Samasse paika suundusid 100 aastat tagasi ka noored eesti kunstnikud. Ahvenamaal viibisid Nikolai Triik ja Konrad Mägi ühel korral (1906), Aleksander Tassa kahel korral (1906 ja 1913) ning Anton Starkopf ühel korral (1913). Kunstnikelt Ahvenamaa muljeid kuulates innustus Friedebert Tuglas niivõrd, et veetis seal neli suve – 1907., 1909., 1910. ja 1913. aastal.

Neist kõigist kujunesid eesti kultuuriloos silmapaistvad isiksused. Toona oma loometee alguses olnud noortele meestele andis Ahvenamaa ja sealne loodus sügavalt inspireeriva kogemuse, mis nähtub nii nende loomingust kui ka säilinud kirjavahetusest. Friedebert Tuglas on aga nii enda kui eesti kunstnike Ahvenamaa-suved lausa kultuurilooliseks legendiks kirjutanud.

Oma järelehüüdes Konrad Mäele 1925. aastal maalib Tuglas kirjandusliku sulega pildi noorte eestlaste elust Ahvenamaal: „Olid veetnud eht-boheemlaste elu. Olid traageldanud lagunevaid saapaid viiulikeeltega ja viksinud neid tušiga, et minna tantsima külapidudele. Olid heidelnud Ahvenamaa aedadega, mida oli jalgrajal Önningebyst Mariehamni tükki kolmkümmend, ja olid heidelnud Mariehamnis ainsa riigivõimu esindaja − ühe konstaabliga. Olid hulkunud metsis, kaljurannikuil, liikunud merel ja teinud rännakuid läbi kogu saarestiku − kuni Lemlandi, Kastelholmi ning Bomarsundini. Kõigest sellest kõnelesid mulle järgmisel aastal kohalikud elanikud, kõnelesid veel mitmed aastad hiljemgi. Ei teatud õieti meie kodumaa nimegi, ei mäletatud ka nonde haruldaste suvivõõraste nimesid, kuid mäletati ikka veel neid endid.“ Samas lisab Tuglas, et Ahvenamaal viibimine polnud ei talle ega noortele eesti kunstnikele harilik suvitamine, vaid „see oli õieti esimest korda, kus meid kõiki valdas looduse puhas primitiivsus, kus õpiti nägema tema monumentaalseid vorme ning intiimseid varjundeid.“

Väljapanekusse on koondatud enamik Konrad Mäe, Nikolai Triigi, Aleksander Tassa ja Anton Starkopfi Ahvenamaa ajajärgust säilinud töödest. Kasutatud on Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kollektsioone, Friedebert Tuglase isiklikku kunstikogu, mida hoitakse Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses, ning erakogusid. Eksponeeritakse ka K. Mäe, A. Tassa ja F. Tuglase poolt Ahvenamaalt saadetud postkaarte, mida säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja Tartu Kunstimuuseumi arhiivis.

Sama näitust eksponeeritakse sel suvel 9. juunist kuni 20. augustini Ahvenamaal, Önningeby Muuseumis. Projekti raames toimuvad konverentsid 11. mail Tallinnas, TA saalis Kohtu 6 ning 9. juunil Ahvenamaal, Önningeby Muuseumis. 9. juunil avatakse Önningebys ka mälestusmärk, mis tähistab eesti kunstnike ja kirjanike viibimist Ahvenamaal 20. sajandi alguses. Mälestusmärgi saamiseks toimus avalik konkurss, kus 23 ideekavandi seast valiti välja Jüri Ojeveri töö „Pink“.

Näitusega kaasneb mahukas kataloog.

Kogu näituse vältel saavad noored osaleda Adamson-Ericu Muuseumis haridusprogrammis „Kunstnikuks saamise tee“, mida juhendab Adamson-Ericu Muuseumi pedagoog Liisi Lauer.

Näituse kuraator: Kersti Koll
Näituse ja trükiste kujundaja: Tiit Jürna
Näituse töörühm: Aleksander Josing, Külli Kaats, Ülle Kruus, Liisi Lauer, Eha Rand, Uve Untera

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Viinistu Kunstimuuseum, Eesti Kujurite Ühendus, Mårten Andersson, Tõnis Sildmäe, Matti Vesanto