Eerik Haamer – kahel pool merd
Asukoht: 2. korrus, suur saal
Eerik Haamer (1908–1994) on kunstnik, kelle tähtteosed – “Pime”, “Noor ema”, “Perekond vees” jt – on ammu saanud klassikaks ja leidnud auväärse koha igas eesti kunsti ajaloolises ekspositsioonis. Oma kodumaise loomeaja jooksul kujunes Pallase kooliga Haamerist Eesti kandvamaid maalikunstnikke, kelle figuraalkompositsioonid Saaremaa ja Ruhnu randlaste elust kõnelesid üldinimlikel teemadel ja evisid harvaesinevat sügavust. Paraku olid need esimesed kümmekond aastat aga kõigest noore mehe loometee algus, mille normaalse arengu lõikasid läbi ühiskondlikud vapustused. Eerik Haamer oli üks tuhandetest paadipõgenikest, kes 1944. aasta sügisel Nõukogude okupatsiooni eest pagedes valis vabaduse.
Rootsis kestis Haameri aktiivne loometegevus pool sajandit. Sellel pikal kunstnikuteel näeme erakordselt suurt mitmekesisust nii temaatikas kui ka loomelaadides, milles asjasse pühendamatul on teinekord raske tuttavat Haamerit ära tunda.
Paguluse algusaastate helgetele Ruhnu-ainelistele mälestusmaalidele lisanduvad 1950. aastatel Rootsi ja Norra kalurite elu kujutavad tööd, mis on loodud muutunud maalikeeles, värvikas dekoratiivses realismis. Hispaania ja Portugali reiside ainelised maalid 1960. aastate algusest, mis esitavad karakteerseid lõunamaa tüüpe, on peaaegu samaaegsed näiliselt abstraktsete, loodusdetaile lähivaates kujutavate lõuenditega. Haameri tung monumentaalsusele vallandus Rootsi Lapimaa põdrakarju ja ülevat põhjamaist loodust ühendavatel hiiglamaalidel. Võibolla kõige üllatavam on näha kunstniku 1970. aastatel alguse saanud sotsiaalkriitilist realismi, mis peegeldab groteski võtmes muutusi Rootsi ühiskonnas, näidates ühtlasi ka kunstniku süvenevat identiteedikriisi. Siiski sai Haamerile Rootsis midagi väga omaseks – need on maalilised Bohusläni kaljud kunstniku suvekodu ümbrusest, millest kujuneb ülevamaid seeriaid Haameri loomingus.
Käesolev näitus annab koondpildi kogu Eerik Haameri rikkalikust loomingust, sõeludes välja selle tuuma. Haameri loominguline pärand on arvukas – sellest on nüüdseks teada üle 500 õlimaali ja peaaegu sama palju joonistusi. Näitusevalikusse mahtus u 150 teost, kusjuures lõviosa maalidest, üle 70, on toodud kümnetest Rootsi erakogudest. Kui mitte lugeda näitusel aukohal olevat Eesti muuseumitest pärit kodumaa-perioodi klassikat (20 teost), on väljapanek teoks saanud tänu enam kui 60 erakollektsioonile nii Eestis, Rootsis kui ka Soomes.
Kuraator: Reeli Kõiv (Tartu Kunstimuuseum)
