ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine
Rahvusvaheline grupinäitus uurib saami põlisrahvaste õiguste kehtestamise ja enesemääramise keerulist teekonda. Saami kunsti politiseerumine, mis algas 1960.–1970. aastatel ning arenes kõrvuti saamide enesemääramise liikumisega, on viimasel kümnendil pälvinud taas laialdast tähelepanu. Praeguseks on saami kunstnike hääl kujunenud Põhjamaade kaasaegse kunsti üheks kõige kuuldavamaks ja dünaamilisemaks osaks ning tõusnud järjest enam esile ka rahvusvahelisel kunstiväljal. Näitusel on esindatud teosed nii ühiskonnakriitilise kunsti teerajajatelt kui ka noorema põlvkonna kunstnikelt.
Näitus on loodud dialoogis Linda Kaljundi kureeritud näitusega „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ (02.10.2026 – 21.02.2027). Mõlemad on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib meie suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.
Teosed näitusel
Galerii
Kuraator Ann Mirjam Vaikla näitusest:
Näituse pealkiri „ei algust ega lõppu“ lähtub intervjuust ühe tuntuima saami kunstniku, muusiku ja kirjaniku Nils-Aslak Valkeapääga, kes nendib, et nii nagu temal endal puudub algus ja lõpp, ei ole algust ega lõppu tema eneseväljendusel loojana. See mõtteavaldus avab põlisrahva teadmussüsteemi olemuse: teadmine ei ole lõppeesmärk, vaid seda kasutatakse laialdaselt mitmesugustes olukordades, see põhineb osalusel ja kaasamisel ning vastandub seeläbi koloniseeritud põlisrahvaste suhtes rakendatud vägivallale ja püüetele muuta põlisteadmised teisejärguliseks.
Näituse üheks nurgakiviks on Jenni Laiti essee „On Creating Indigenous Worlds And Other Kinds of Futures“ („Põlisrahvaste maailmade ja teistlaadi tulevike loomisest“), mis pani küsima, milles seisneb põlisrahva, täpsemalt saamide maailma loomine või – kui kasutada dekoloniaalse diskursuse mõistet – ülesehitamine? Mis ülesehitamisest saame rääkida ajajärgul, mil kõrvuti keskkonna- ja kliimakriisiga on esile tõusnud autoritaarsed juhid, kelle imperialistlik ja kolonialistlik maailmavaade on viinud mitmete regioonide destabiliseerumiseni (sõjad Ukrainas ja Iraanis, genotsiid Palestiinas, USA eemaldumine rahvusvahelistest kokkulepetest) ning ulatusliku militariseerumiseni, mida pole nähtud külmast sõjast saadik?
Haridus- ja publikuprogramm
Näituse haridus- ja publikuprogramm keskendub võimu teemale. Põlisrahvaste lood on lahutamatud laiematest ebavõrdsust tekitavatest võimustruktuuridest. Kui soovime olla solidaarsed põlisrahvaste kogukondadega nende võitluses enesemääramise õiguse eest, peame esmalt mõistma, kuidas võim toimib. Haridus-ja publikuprogrammi läbiviimiseks on koostöös Tallinnas ja Setomaal tegutseva kunstniku Ketlin Kuusinguga loodud näitusele tegevustuba, mis pakub turvalist ruumi, et arutada keeruliste küsimuste ja võimu avaldumisvormide üle.
Kunstnikud:
Carola Grahn, Snowchange: Pauliina Feodoroff & Kaisu Mustonen, Marja Helander, Kalli Kalde, Ketlin Kuusing, Jenni Laiti & Invisible Flock, Britta Marakatt-Labba, Hans Ragnar Mathisen, Alo Paistik, Outi Pieski, Suohpanterror, Lada Suomenrinne
Meeskond
Kuraator: Ann Mirjam Vaikla
Kuratoorne konsultant: Jenni Laiti
Näituse kujundus: Aksel Haagensen
Graafiline disain: Jojo&me stuudio (Martina Gofman, Johanna Ruukholm)
Koordinaator: Anastassia Langinen
Näitusekorraldaja: Villu Plink
Tehniline juht: Mati Schönberg
Haridus- ja publikuprogramm: Frederik Klanberg
Kunstistuudiod: Maari Hinsberg
