Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim
Soomeugrilus on saanud eestlaste identiteedi osaks kunsti ja teaduse koosmõjul. Ühelt poolt on sellele kaasa aidanud kunstnike, filmitegijate jt ekspeditsioonid soome-ugri rahvaste juurde ning nende põhjal sündinud looming, teiselt poolt teadustöö ja muuseumid. Miks tuli iseennast otsides rännata nii kaugele? Ja miks sai eestlaste üheks eneseotsingu vormiks just teiste põlisrahvaste etnograafiline uurimine?
Otsimaks vastuseid neile küsimustele, asetab näitus omavahel dialoogi Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud, Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) tudengite ekspeditsioonide tulemusel sündinud etnograafilised joonised ja fotod ning soome-ugri pärandist tõukuva kunsti, filmi ja disaini. Kaasaegsete kunstnikena pakuvad oma sekkumise pärandisse välja Karl Joonas Alamaa ja Jaanus Samma.
Teosed näitusel
Galerii
Näitus on dialoogis Ann Mirjam Vaikla kureeritud näitusega „ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“ (11.09.2026–14.03.2027). Mõlemad on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib eestlaste suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.
Kuraator Linda Kaljundi näitusest:
Soovime asetada eestlaste suhted soome-ugrilastega laiemasse võrdlevasse konteksti. Ehkki soomeugrilaseks olemine tundub tänapäeval eesti identiteedi enesestmõistetava osana, levis see arusaam laiemalt alles 1970.–1980. aastatel. Sellele aitasid kaasa nii teadustöö kui ka soome-ugri pärandi laialdane kasutamine eesti kultuuris – filmides, kunstis, muusikas jne. Soome-ugri „pööre“ on kõnekas ka laiemal taustal, kuna huvi põliskultuuride vastu kasvas sellal kogu maailmas. Muu hulgas ajendasid energia- ja keskkonnakriis otsima põlisrahvaste juurest lahendusi moodsa maailma probleemidele. Seesama energiapuudus tõi aga kaasa ka nafta- ja gaasitööstuse laiendamise soome-ugri aladele. Samuti tasub eestlaste tollast kogumis- ja uurimistööd kõrvutada ajaloolise ekspeditsioonide traditsiooniga, mis on olnud tihedalt seotud koloniaalvallutuste ja -teadusega.
Kaht dialoogis sündinud näitust ühendab huvi teadmiste, kujutiste ja võimu seoste vastu. Teisalt kannustab neid soov esile tuua kunsti ja pärandi potentsiaali aktivismis. Saamide puhul sai see alguse juba 1970. aastatel, mil paljud kunstnikud liitusid võitlusega põlisrahva õiguste eest. Kõrvutades saami aktivistlikku kunsti soome-ugri pärandiga, soovivad näitused selle kaudu jõustada ka teiste soome-ugri rahvaste hääli, eriti ajal, mil nende võimalused oma õiguste eest seista on väga piiratud.
Meeskond
Kuraator: Linda Kaljundi
Kuratoorsed konsultandid: Eha Komissarov, Bart Pushaw
Näituse kujundajad ja sekkuvad kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Jaanus Samma
Graafiline disain: Jojo&me stuudio (Martina Gofman, Johanna Ruukholm)
Koordinaator: Inga Jaagus
Näitusekorraldaja: Andres Amos
Tehniline juht: Mati Schönberg
Publikuprogramm: Maria Lota Lumiste
Haridusprogramm: Frederik Klanberg
Kunstistuudiod: Maari Hinsberg
Toetajad
Kultuuriministeeriumi valdkondlik teadustegevuse toetus
USA valitsuse Fulbrighti vahetusprogramm
