Hilkka Hiiopi loeng. Rüütelkonna hoone plafoonmaali restaureerimislugu
Lõuendile maalimine on olnud barokiperioodil laialt levinud lagede kaunistusviis, millest oma tehnilise hapruse tõttu on alles vaid üksikud näited. Prof Dr Hilkka Hiiopi loengu fookus on Rüütelkonna hoone plafoonmaali leiu- ja restaureerimislool, aga vaatluse alla võetakse ka baroksete lagede kaunistamisviisid laiemalt.
2022. aasta sügisel tuli restaureerimistööde käigus Rüütelkonna hoone barokse maja laest välja uhke leid – hiiglaslik lõuendalusel plafoonmaaling. See oli peidetud hilisema, 19. sajandi keskpaigas rajatud peegellae taha, ehkki maaling oli värvikihtide ja toestustaladega varjatud märksa varem, ilmselt juba 18.sajandil.
Konservaatorite ja tudengite töö tellingutel toimub muuseumi lahtioleku aegadel kolme päeva jooksul 26. märtsist kuni 28. märtsini ning kõik huvilised on oodatud seda protsessi jälgima.Iga päeva lõpus toimuvad ka temaatilised loengud, et tuua konserveerimist ja kunstiteadust laiale avalikkusele lähemale, selgitada nende erialade iseloomu ja võimalusi, tutvustada uuringute tulemusi ja teadlaste avastusi.
Kadrioru lossi peasaali laemaali seisundi kontroll ja süvenenud uuringud on vajalikud ja ajakohased, sest viimati nägid spetsialistid neid lähemalt 24 aastat tagasi, kui koos lossi restaureerimisega toimus viimane (aga mitte ainus) konserveerimine. Peasaali kaunistavad viis laemaali – keskne suuremõõtmeline laemaaling Diana ja Akteoni looga, mis pärineb Ovidiuse „Metamorfoosidest“ ning külgedel paiknevad neli väiksemat plafooni allegooriliste maalingutega, mis kujutavad roosi, liiliat, viljavihku ja pääsukest. Seni on kaudsete andmete põhjal maalingute autoriks peetud Johann Friedrich Londiceri ja maalingute loomise ajaks pakutud 1746. Tehnilised uuringud aitavad loodetavasti tuua enam selgust ka laemaalide loomisaja ja looja isiku osas.
Lisaks seisundikontrollile teostatakse ka laemaalingu uuringuid – nii kunstiteaduslikke kui ka loodusteaduslikke. Uuringud saavad anda uut ja täpsemat infot plafoonmaalingu teostuse kohta.
Plafooni seisundi kaardistamine ja uuringud viiakse läbi Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna koostöös Eesti Kunstiakadeemia õppejõudude ja tudengite ning tippspetsialistidega teistest asutustest. Projekti eestvedajad on Eva Tammekivi (EKM) ja Varje Õunapuu (EKA); toetusliikmed Aleksandra Murre (EKM) ja Hilkka Hiiop (EKA).
Seotud sündmused
Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon. Madalmaade, Vene, Itaalia ja Saksa kunst Püsinäitus
Seotud sündmused
Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon. Madalmaade, Vene, Itaalia ja Saksa kunst Püsinäitus