Ivar Rüütli loeng. Eibofolke ehk rannarootslaste lugu
Loengus keskendutakse rannarootslaste varasemale ajaloole.
Rannarootslaste saabumist Eestisse on seostatud Suure rahvasterändamise, viikingite ja ristisõdijatega. Keskajal oli tegemist küllaltki aktiivse ja ulatusliku asualaga rahvagrupiga, kellele olid tagatud eriõigused (eelkõige isiklik vabadus). 17.–18. sajandil olid needsamad rootslased nende samade eriõiguste tõttu aadlivõimule pinnuks silmas. Samas iseloomustas rootslasi, eriti saartel äärmiselt arhailine elulaad (keel, kombestik, aineline kultuur). Nii sai 19. sajandil neist etnograafilise huvi objekt. 19. sajandi teise poole rahvuslik ärkamine ja teised ühiskondlikud protsessid jõudsid rannarootsi aladele eestlastest hiljem. 20. sajand osutus rannarootslastele vastuoluliseks – ühelt poolt kiire majanduslik ja kultuuriline areng 1920.–1930. aastatel, teisalt lahkumine Teise maailmasõja ajal. Praeguseks elab valdav enamik endisi rannarootslasi Rootsis.
Ivar Rüütli on ajaloolane, tõlkija ja rannarootslaste ajaloo vahendaja. Ta on Rannarootsi muuseumi eestirootslaste teadusliku raamatukogu alusepanija. Ivar Rüütli on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo (1990, MA) ja Tallinna Ülikooli kirjalikku tõlke erialad (2005, MA). Ta oli Noarootsi Gümnaasiumi esimene ajalooõpetaja. Alates 2005 tegutseb ta vabakutselise tõlkija, giidi ja lektorina. Rüütli on tõlkinud ja vahendanud eesti keelde peamiselt Põhjamaade ja rannarootslaste ajalookirjandust. Tema tõlkes ilmus 2015. aastal Carl Russwurmi teos Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus (1855). Ivar Rüütli pälvis 2015 eestirootslaste kultuurikandja tiitli.
Näituse “Michel Sittow Põhjas?” sügisprogramm keskendub rändamisele ja teekonnale. Loengutes räägitakse keskaegsetest palverändudest, kunstnike ja nende teoste teekondadest, materjalide (pigmentide) päritolust ja hankimisest ning rannarootslastest, sajandeid meiega koos olnud hääbunud rahvast.