Katrin Tiidenbergi loeng „Vilkuvast päise-banner’ist metameemideni: Kuidas internet visuaalseks sai“
Loeng näituse „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis“ raames teemal „Vilkuvast päise-banner’ist metameemideni: Kuidas internet visuaalseks sai“, mida viib läbi sotsiaalmeediauurija ja osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg.
Me näeme seda, mida me näeme, sest oleme sotsiaalsed olendid. Ent meie sotsiaalne elu kujuneb selliseks, nagu see kujuneb, kuna oleme nägevad olendid. Sotsiaalsus ja visuaalsus on internetis nüüdseks tihedalt läbi põimunud. Enamiku veebikasutajate igapäevakogemused on intensiivselt visuaalsed, väljendame end, mõtestame maailma ja tõlgendame teiste tegusid meemide, lühivideote, reaktsiooni-GIF-ide, selfide, emotikonide ja kassipiltide mäslevas voos. See on aga üleilmse veebi lühikese – ja sotsiaalmeedia veel lühema – ajaloo kontekstis uus nähtus. Loengus tulebki juttu sellest, kuidas veeb visuaalseks kasvas ja millised on veebipõhiste visuaalkultuuride huvitavaimad tunnused. Missuguse järelduse võib teha konarlikus inglise keeles burgerit küsiva kassi kohta? Milline on millenniumiroosa? Mida kõneles profiiliomaniku kohta tema vilkuv MySpace’i banner? Aga Orkuti või Rate.ee profiilipilt?
Katrin Tiidenberg on sotsiaalmeediauurija ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor. Tema sulest on ilmunud neli monograafiat interneti- ja sotsiaalmeediaplatvormide ning nende kasutusvormide ja kultuuride kohta. Lisaks on ta toimetanud ja koostanud kolm interneti-, digikultuuri- ja andmestunud maailma uurimismeetoditele pühendatud raamatut, neist viimane on mitme auhinnaga pärjatud „Kuidas mõista andmestunud maailma, metodoloogiline teejuht“ (2020, koostajad Anu Masso, Katrin Tiidenberg ja Andra Siibak). Tiidenbergi käimasolevad uurimisprojektid keskenduvad veebipõhisele poliitilisele osalusele ning Skandinaavia ja Baltimaade seksuaalkultuuride ümbermõtestamisele ja platvormistumisele.
Näitus „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis“ pakub sissevaate 2000. aastate kunsti, lähtudes eelkõige Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogudest ning heites ühtlasi valgust ka vähem tuntud teostele ja alles järgmisel kümnendil lõplikult välja arendatud ideedele. Ekspositsioon hargneb mitmesugustel teemadel, märksõnadel ja motiividel põhinevate dialoogidena, püüdes edasi anda kümnendi kunstile omast tunnetust, autoripositsioone ja vaatamisviise.
Näituse kuraatorid on Eha Komissarov ja Triin Tulgiste.