fbpx

Otsing

Konverents „Michel Sittow Põhjas? Kunstikontaktid hiliskeskaegses Läänemere piirkonnas“ 02.11.2023 – 03.11.2023

Niguliste muuseum
Konverents
Teemaüritus

Konverents „Michel Sittow Põhjas? Kunstikontaktid hiliskeskaegses Läänemere piirkonnas“

Niguliste muuseum kutsub teid osalema rahvusvahelisel konverentsil „Michel Sittow Põhjas? Kunstikontaktid hiliskeskaegses Läänemere piirkonnas“, mis toimub näituse „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ (04.05-05.11.2023, Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum) raames.

Konverentsi lähtekohaks on Michel Sittowi (u 1469–1525) Tallinna töökoja võimalik tegevus ning selle paigutamine kunstniku sünnilinna ja Läänemere piirkonna konteksti. Mitmerahvuselises ja -keelses Tallinnas sündinud, hiliskeskajal Euroopa õukondades tegutsenud ja kõrgelt hinnatud kunstnik Michel Sittow elas ja töötas oma kodulinnas viisteist aastat, 1506–1514 ja 1518–1525. Tallinnas teostas ta töid siinsetele kaupmeestele ja linnavalitsejatele, kohalikele kirikutele ja Põhjamaade pühakodadele. Kirjalikud allikad räägivad teostest kirikutele Tallinnas, Tartus ja Siuntios Soomes. Stiilikriitilise võrdluse alusel peetakse Sittowi Tallinna töökojas töödeks Tallinna Kannatusaltari välistiibade maalinguid ja Põhja-Rootsis asuva Bollnäsi kiriku püha hõimkonna retaablit.

Kahe teose terviklik lähivaatlus ning võrdlevad uuringud on andnud uusi andmeid nii teoste sugulaslikkuse kui ka valmimisloo osas. Bollnäsi retaabli erakordselt meisterlikult teostatud skulpturaalne korpus haakub stilistiliselt mitmete siiani Tallinnas ja lähimaades säilinud kunstiteostega, mis ajendas pöörama tähelepanu Sittowiga samaaegselt Tallinnas tegutsenud meistritele, nende omavahelise koostöö küsimusele ja Tallinna kui hiliskeskaegse kunstilinna tähendusele.

Jõukas hansalinn Tallinn oli nii kunsti tellija, vahendaja kui ka looja. Kaubandussidemed ja sotsiaalsed võrgustikud köitsid siinsed elanikud suurte ja väiksemate keskustega. Eesti ja Soome keskaegseid kunstisidemeid ja Tallinna tähendust põhja poole vaatlesime 2022. aastal Helsingis toimunud seminaril. Kunstiajalookirjutuses on siinse regiooni kunstipärandi uurimises pööratud põhitähelepanu Lübecki meistrite ja Madalmaade kunstnike teostele. Kuid 15.–16. sajandi vahetusel aset leidnud poliitiliste ja majanduslike muutuste tuules teisenes ka Läänemereruumi kunstiturg: hääbuva Lübecki asemele astusid Flandria ja Brabandi kunstikeskused ning üha rohkem hoogustus kunstiproduktsioon ja -eksport Läänemere ida- ja lõunakalda väiksemates keskustes Preisi- ja Liivimaal.

Konverentsi ettekanded tõukuvad Michel Sittowi, tema Tallinna töökoja ning teiste temaga samal ajal Tallinnas tegutsenud meistrite säilinud teostest. Allesolevate materiaalsete asitõendite põhjal võetakse vaatluse alla Tallinna ja Bollnäsi retaablite kuulsa meistri loomingusse paigutumise küsimus ning teoste lähianalüüsi põhjal ka nende genealoogia. Samuti leiavad mitmekülgset käsitlemist küsimused erinevate kunstiimpulsside ja -traditsioonide uuenduslikust sünteesist ning välismaiste hinnatud kunstiteoste kohandamisest, jäljendamisest ja kohalikku kunstitraditsiooni ülevõtmisest. Fookuses on hiliskeskaegse kunstnik-käsitöölise töökoja praktikad, sh kuidas toimis koostöö eri valdkonna meistrite vahel ning kas ja mil määral saame eritleda meistri tööd tema abiliste omast? Üksikjuhtumite kõrval vaagivad ettekanded ka Tallinna tähendust kunstilinnana Läänemereruumis, samuti pööratakse tähelepanu samaaegselt esile kerkinud Preisimaa kunstikeskustele ja seal tegutsenud kunstnikele ning kirikukunstile Läänemere piirkonnas, sh Soomes ja Rootsis.

Konverents on osa rahvusvahelisest uurimis- ja näituseprojektist „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ (2021–2024).

Konverentsi ettekanded on järelvaadatavad Youtube’is.

PDF konverentsi teesivihik

Programm

Neljapäev, 02.11

9.45–10.00 Avasõnad

10.00–11.15 I paneel
Modereerib Krista Kodres

Merike Kurisoo (Eesti Kunstimuuseum)
Michel Sittowi töökoda ja Tallinna meistrid Põhjas. Uued uurimisküsimused ja perspektiivid
Greta Koppel (Eesti Kunstimuuseum)
Kaks Michel Sittowi Tallinna töökoja tööd?

11.15–11.30 Kohvipaus

11.30–12.45 II paneel
Modereerib Krista Kodres

Jan Friedrich Richter (Berliini Riiklikud Muuseumid)
Michel Sittow Põhjas? Tallinn teel kunstikeskuseks
Andrzej Woziński (Gdański Ülikool)
Preisimaa kunstikeskused 15. sajandi teisel poolel ja 16. sajandi alguses. Loomingu genees, omavaheline kunstivahetus, produktsioon ja retseptsioon väljapoole

12.45–13.45 Lõuna

13.45–15.00 III paneel
Modereerib Stephan Kemperdick

Till-Holger Borchert (Aacheni Suermondt-Ludwig-Museum)
Meister, töökoda ning genera ‘pingenda’ teooria ja praktika
Matthias Weniger (Baieri Rahvusmuuseum Münchenis)
Michel Sittow ja tema looming, uus ülevaade

15.00–15.15 Kohvipaus

15.15–16.30 IV paneel
Modereerib Elina Räsänen

Michael Rief (Aacheni Suermondt-Ludwig-Museum)
Antitüüp. Emulatsioon. Hübriid. Madalmaade altariretaablite mõju 15. ja 16. sajandi saksa produktsioonile ning valmisobjektidest Brabandi nikerdretaablite korpuste kasutamine
Carina Jacobsson (Uppsala Ülikool)
Mõrv katedraalis, roosikrantsi vennaskond ja Strängnäsi Neitsi Maarja altariretaabel

18.00 Kontsert “Põhjala pühakud ja palved”
Põhjamaade keskaja muusikat esitab vanamuusikaansambel Rondellus

Reede, 03.11

9.30–10.45 V paneel
Modereerib Merike Kurisoo

Lars Nylander (Hälsinglandi muuseum)
Hiliskeskaegsed altariretaablid ja skulptuurid Hälsinglandi kirikutes. Esemelisus, produktsioon ja tarbimine
Elina Räsänen (Helsingi Ülikool ja Åbo Academi Ülikool)
Püha Hiiobi polükroomne skulptuur ja tema kodu Helsinge kogudusekirik

10.45–11.00 Kohvipaus

11.00–12.15 VI paneel
Modereerib Greta Koppel

Kerttu Palginõmm (Eesti Kunstimuuseum)
Frantsiskaanlaste roll Tallinna Kannatusaltari Jeruusalemma vaate kujutamisel
Carlos Alonso Perez-Fajardo (uurimisprojekt Cortes Tardogóticas)
Museoloogiline väljakutse. Hispaania 15. sajandi pärand ja selle esitlemine

12.15–12.45 Kokkuvõte ja lõppsõna
Modereerib Stephan Kemperdick (Berliini Riiklikud Muuseumid)

Laupäev, 04.11

10.30 Linnarännak Michel Sittowi radadel Tallinna vanalinnas (inglise keeles).
Kogunemine Niguliste muuseumis

Osalevad

Konverentsil osalevad kunstiajaloolased, kuraatorid ja konservaatorid Eestist, Hispaaniast, Lätist, Poolast, Rootsist, Saksamaalt ja Soomest:

Carlos Alonso Pérez-Fajardo, Hispaania kunstiajaloolane ja kuraator, uurimisprojekti „Cortes Tardogóticas“ liige
Till-Holger Borchert, Aacheni Suermondt-Ludwig-Museumi direktor
Dr Carina Jacobsson, Uppsala Ülikooli kunstiajaloo dotsent ja vanemlektor
Dr Stephan Kemperdick, Berliini Riiklike Muuseumite Maaligalerii (Gemäldegalerie) Madalmaade ja Saksa maalikogu kuraator
Dr Krista Kodres, Eesti Kunstiakadeemia professor
Dr Greta Koppel, Eesti Kunstimuuseumi Kadrioru kunstimuuseumi hollandi ja flaami kunsti kogu kuraator
Dr Merike Kurisoo, Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi kuraator-programmijuht
Dr Kerttu Palginõmm, Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi kuraator
Lars Nylander, Hälsinglandi muuseumi kuraator
Dr Jan Friedrich Richter, Berliini Riiklike Muuseumide Tarbekunstimuuseumi (Kunstgewerbemuseum) kuraator
Michael Rief, Aacheni Suermondt-Ludwig-Museumi kogude juhataja ja asedirektor
Dr Elina Räsänen, Helsingi Ülikooli kunstiajaloo vanemlektor ja keskaja kunstiajaloo dotsent Åbo Academi Ülikoolis
Dr Matthias Weniger, Baieri Rahvusmuuseumi (Bayerisches Nationalmuseum) Münchenis varasema kui 1550 skulptuuri ja maalikogu kuraator
Dr hab Andrzej Woziński, Gdański ülikooli kunstiajaloo professor

Lühiettekannetega esinevad töötubades konservaatorid ja uurijad:

Isabel Aaso-Zahradnikova (Eesti Kunstimuuseum), Johanna Lamp (Eesti Kunstimuuseum), Madara Rasina (peakonservaator SIA „Aqua Latvia“, Karli Ülikool Prahas) ja Andres Uueni (Eesti Kunstiakadeemia, Archaeovision OÜ).

Peakorraldaja ja programmijuht: Merike Kurisoo
Programmikomitee: Greta Koppel, Tarmo Saaret, Jan Friedrich Richter

Täname: Kersti Tiik, Kadi Raudalainen, Tuuli Aule, Kristiina Lott, Laura Tahk, Kaidi Saavan, Richard Adang

Lisainfo:

Merike Kurisoo, PhD

Eesti Kunstimuuseumi teadusnõukogu juhataja
Toetajad