Lossimuusika. Rudolf Tobias 150 28.05.2023 | 18.00

Arvo Leibur – viiul
Olga Voronova – viiul
Toomas Nestor – vioola
Aare Tammesalu – tšello

Kava:

Rudolf Tobias (1873-1918)
Keelpillikvartett nr 2 c-moll (1902)

Frank Bridge (1879-1941)
Keelpillikvartett nr 1 e-moll (1906)

Hiiumaal sündinud Rudolf Tobias oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena akadeemilise muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ja esimese oratooriumi. 29. mail 2023 möödub Rudolf Tobiase sünnist 150. aastat.

Arvo Leibur töötab alates 2001. aastast Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeistrina. Lisaks interpreeditegevusele on Leibur EMTA keelpilliõppe juht. 2005. aastal omistati talle Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia panuse eest ERSO kõlapildi kujundamisse ja silmapaistva solistitegevuse eest, 2008. aastal Hollandi Kuningriigi Oranje-Nassau orden ja 2015. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kaaluka panuse eest Eesti muusikaellu ja keelpillikultuuri arengusse. Leibur on solistina esinenud kõigi olulisemate Eesti orkestrite ees. Samuti on ta teinud koostööd mitmete Hollandi ja Soome orkestritega. Solisti ja kammermuusikuna on Leibur esinenud kogu Euroopas. Ta on salvestanud soolo-CD „Euroopa virtuoosid” Corelli, Paganini, Handoškini, Kuulbergi, Bulli ja Wieniawski muusikaga, koos pianist Vardo Rumesseniga firmale BIS albumi Tubina viiuliteostega, lisaks mitmeid CD-sid („Viva España”, „Tango King Astor Piazzolla”, „Drama”) koos Terje Terasmaa ja Heiki Mätlikuga.

Olga Voronova alustas viiuliõpinguid Narva Laste Muusikakoolis ema Svetlana Voronova juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Endel Lippuse juhendamisel. 1993. aastal lõpetas Olga Voronova Eesti Muusikaakadeemia Endel Lippuse klassis ning 2002. aastal samas magistriõppe. 2002. aastal jätkas Voronova doktoriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks on ta täiendanud end Moskvas Gnessinite nimelises Muusikapedagoogikainstituudis Halida Ahtjamova klassis, Berliini Kunstide Kõrgkoolis Ilan Gronichi klassis ja Hollandis Utrechti Kunstide Kõrgkoolis Keiko Waltaya juures. Olga on osalenud ka 1997 Brüsselis kuninganna Elisabethi nimelisel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil toimunud meistrikursusel (juhendajad Mihaela Martin, Berl Senovski, Eduard Schmieder ja Pierre Amoyal) ning Igor Bezrodnõi, Zarius Šihmurzajeva ja Marianne Boettcheri meistrikursustel. Alates 1995. aastast on Olga töötanud Tallinna Kammerorkestris ja on aastast 2001 Tallinna Keelpillikvarteti liige. Kvartett on pälvinud Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ning 2005. aastal ilmus kvartetilt CD eesti heliloojate Kuldar Singi, Alo Põldmäe, Mari Vihmandi, Toivo Tulevi ja Arvo Pärdi loomingu. Olga on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Narva Linna Sümfooniaorkestri, Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestrite ees. Ta on andnud soolokontserte ja esinenud koos oma pikaajalise ansamblipartneri pianist Mati Mikalaiga ning mänginud duos tšellist Leho Kariniga. Olga on esinenud nii solistina kui ka keelpillikvarteti koosseisus Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis, Iisraelis, Hollandis, Tšehhis, Belgias ja Kanadas. Olga Voronova on pälvinud diplomi Heino Elleri nimelisel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil (1991 ja 1996) ning pälvinud ETV preemia Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil “Con Brio” (1999). 2000. aastal oli ta ESTO noorte talentide võitluse laureaat Torontos.

Toomas Nestor alustas viiuliõpinguid Tapa Lastemuusikakoolis (õp. Ilmar Mäe). Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (prof. Endel Lippus). Alates 1981. aastast töötab Toomas Estonia teatris orkestrandina, olles alates 1997. aastast II viiulirühma kontsertmeister. Ta on pedagoog Tallinna Muusikakeskkoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Toomas on Tallinna Keelpillikvartetis mänginud selle algus aastatest II viiulit ning alates 2001. aastast ka vioolat. Alates 2003. aastast on Toomas Nestor ka Tobiase Keelpillikvarteti liige.

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja.
Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariiklikul keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat ja J. S. Bachi teose pärima esituse eripreemia võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof. P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof. Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof. Martin Osterdagi meistrikursustel.
Tammesalu on osalenud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud rahvusvahelise mainega festivalidel Euroopas, Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja Lähis-Idas. Ta on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome) ja Moskva Konservatooriumi segakoori (Venemaa) ees. Ta on osalendu mitmete muusikakollektiivide töös (Reval Ensemble, Tobiase Keelpillikvartett, Resonabilis). Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally jt loomingut. 2010 ilmus koostöös ERESega heliplaat “Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusikat läbi aegade.
2008. aastal tegi Aare Tammesalu tummfilmi “Noored kotkad” (1927, režissöör T.Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi “Pimedad aknad” heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja E.Tamberg).
Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Ta on korraldanud interpretatsioonikonkursse: J. S. Bachi konkurss aastal 2000 EMTA-s, Pärnu viiuldajate konkurss 2008 ja 2010. Ta on 1995. aastast Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht.
Aare Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga.
2023. aasta veebruaris tunnustas Saaremaa vald Aare Tammesalu auhinnaga „Aaasta tegu 2022“ Mustjala festivali korraldamise eest.

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Täname:
Tallinna Turismiinfo

Lisainfo veebis ja Facebookis.

Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.