Lossimuusika suvekontsert. Gamut Consort
Vanamuusika ansambel GAMUT CONSORT
Reet Sukk, Taavi-Mats Utt, Andres Siitan – plokkflöödid
Kavas 15.–16. sajandi heliloojate muusika
Koostöös varajase muusika stuudioga Cantores Vagantes.
Cantores Vagantese plokkflöödiansambel alustas 2011 ja kuna sellel on koosseisu ja repertuaari poolest selged iseseisva ansambli jooned, võtsime 2016.a. kasutusele nime Gamut Consort. Ansambli töö võib jagada nelja erinevasse vastastikku toetavasse suunda. Alustuseks ebatüüpiline, ehk siis 16. saj. plokkflöötide kopeerimine. 20. saj on tekkinud palju varajase muusika esitamise standardeid ja sellest ei ole puutumata ka 16. saj plokkflöödikonsordi muusika ja pillid. Turult puuduvad koopiapillid, nende pähe pakutakse stilisatsiooni, mille kasutamine mõjutab otseselt interpretatsiooni. Koopiapillid aitavad selle muusika olemusele lähemale saada, kuid samas nõuavad eksperimenteerimist ja teatavat ümberõpet. Uued pillid saavad esmase kasutuse meie ansamblis ja vastavalt sellele laieneb repertuaar.
Asjad on pidevas muutumises. Olete kindlasti tähele pannud, kuidas vanade ja tuttavate kohtade asemele kerkivad uued majad või kuidas postkasti avades leiab sealt pea iga kord ainult reklaame, mitte kaugel elava tuttava kirjutatud kirju.
Muutub ka muusika. Muutub muusika asukoht. Suurem osa on kolinud saalidest telefonidesse ja kõrvaklappidesse. Kuid õnneks muidugi mitte kõik. Instrumendid muutuvad ja alles jäänud pillide maine ja esituspraktika on drastiliselt muutunud. Kas poleks tore piiluda minevikku?
Plokkflööt on tänapäeval tuntud kui laste pill, mida õpetatakse algklassides. 16. sajandil oli plokkflööt aga kõrgklassi pill, mida mängisid rikkad kaupmehed, aadlikud ja kuningad.
Inglismaa ilmselt üks tuntumaid kuningaid Henry VIII mängis plokkflööti, ning kirjutas muusikat nii sellele kui ka teistele instrumentidele. 1547. aasta inventarinimekirja andmetel, oli Henry VIII omandis 49 väärtpuidust ja kaunistatud plokkflööti, millest 6 olid luupillid.
Kuid muutused pole ilmtingimata halvad. On tohutult palju häid muutuseid.
Näiteks 15 aastat tagasi leiti Tartust arheoloogiliste väljakaevamiste käigus 14. sajandist pärinev plokkflööt, mis on ühtlasi maailma vanim tervikuna säilinud plokkflööt. See on suurepärane näide, kui head on muutused. Nimelt ilma süsinikanalüüsita poleks keegi suutnud tuvastada, kui vana on leitud pill.
500 aastat tagasi kõlas plokkflööt põhiliselt Euroopa parimates õukondades, kuid tänu muutustele on jõudnud see muusika samas kvaliteedis ka väljapoole. See muusika on jõudnud taas Eestisse ja pununud endale siia mõnusa pesa, kust oma haarmeid laiali sirutada. Üks neist on plokkflöödiansambel Gamut Consort koosseisus Reet Sukk, Taavi-Mats Utt ja Andres Siitan. Esitatakse 15. ja 16. sajandi plokkflöödimuusikat tolle aja tuntumate heliloojate sulest. Kontserdil kõlavad pillid on kui perekonnad. Mõned on päris väikesed ja mõned ligi 2-meetrised.
Et kontsert kõlaks võimalikult sellisena nagu see 500 aastat tagasi kõlada võis, on pillid Viini ja Brüsseli kogudes olevate originaalpillide täpsed koopiad, mis on tehtud siinsamas Eestis. Nende pillide meistriks on Gamut Consordi eestvedaja ja pillimeister Taavi-Mats Utt.
Reet Sukk on meie tunnustatumaid barokk- ja plokkflöödimängijaid. Viljandi muusikakoolis, kus ta muusikaõpinguid alustas, töötas siis ka Tõnu Sepp, tänu kellele sattus ta Viljandi Linnakapelli puhuma vanu puupuhkpille. Olulist rolli suuna valikul mängisid toonased kireva osavõtjaskonna ja uute ideedega Viljandi vanamuusikapäevad. Kuna vanu pille Eesti järgmiste astmete muusikaõppeasutustes veel ei õpetatud, tuli jätkata kaasaegse flöödiga Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis Kaljo Westi ja seejärel Tallinna konservatooriumis Samuel Sauluse juures. Konservatoorium õnnestus siiski lõpetada barokkflöödi erialal ja alustada 1996. aastal õpinguid Haagi Kuninglikku Konservatooriumis, kus õppis Wilbert Hazelzeti juures barokkflööti ja Jeanette van Wingerdeni juures plokkflööti. Kolm aastat Hollandis oli kirev ja ülimalt inspireeriv eluperiood, mis andis palju loomingulisi ja isiklikke kontakte üle kogu maailma. Pärast Eestisse naasmist on Reet koondanud oma tegevuse põhiliselt koos Taavi-Mats Uttiga varajase muusika stuudio Cantores Vagantes kontserdiprojektide elluviimisele, kuid osalenud teisteski varajase muusika projektides, sealhulgas esinenud sageli orkestrisolistina. 2002. aastal ilmus CD „Muusikat ajastute piirimailt“, peamiselt 17. sajandi I poole muusikaga ja 2013. aastal CD „Rokokoomuusika Põhjalast“, kus kõlab 18. sajandi II poole originaalflööt ning Johan Helmich Romani, Johann Gottfreid Mütheli, Johann George Tromlitzi jt muusika. Teine plaat valiti Eesti Muusikaauhinnad 2014 nominendiks ja ühtlasi aasta parimaks kammermuusikaplaadiks. Gamut Consordiga ilmus 2015. aastal CD “Õhtumaade jõulumuusikat 16. sajandist”. Mängimise kõrval õpetab Reet Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, 2018. aastal asutatud Nõmme Plokkflöödikoolis ning olles üks Plokkflöödiühing ERTA-Estonia asutajaliikmetest, osaleb regulaarselt plokkflöödiõpetajate koolitamisel. Reet on koos Taavi-Mats Utiga ka varajase muusika festivali Tallinn feat. Reval ellukutsuja organisaator.
Taavi-Mats Utt laia profiiliga plokkflöödientusiast – interpreet, pillimeister ja -ajaloolane, pedagoog ja kontserdikorraldaja. Plokkflöödiõpingud said alguse eraviisiliselt Heino Jürisalu juures, kes õhutas huvi ka barokkoboe mängimise vastu. Õpingud jätkusid oboe erialal Georg Otsa nimelises Muusikakoolis ning hiljem plokkflöödi erialal Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Jeanette van Wingerdeni plokkflöödiklassis. Alates 1989. aastast juhib ta varajase muusika stuudiot Cantores Vagantes, millega on seotud ka interpreedina. Süvendatud huvi ajalooliste puupuhkpillide ehituse ja kopeerimise vastu on ta viinud praktiliste tulemusteni pillimeistrina ning kutseteni tutvustada renessanssplokkflöötide kopeerimise uusi suundi MedRen konverentsil. Aastast 2000 juhib Utt plokkflöödiühingut ERTA-Estonia ja viib regulaarselt läbi plokkflöödiõpetajate täiendkoolituse kursusi. Soov oma valdkonda arendada viis 2018 aastal nii Plokkflöödikooli asutamiseni 2018 Nõmme Huvikoolis kui ka varajase muusika festivali “Tallinn feat. Reval” algatamiseni, samuti arvukate tele- ja raadiosaadete tegemise ning artiklite kirjutamiseni.
Andres Siitan on Eesti muusikamaastikul pikaaegselt tegutsenud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri oboemängijana ja direktorina. Hetkel juhib Adres Siitan enda asutatud agentuuri AS Artists Management, lisaks osaleb ta varajase muusika stuudios Cantores Vagantes plokkföödimängijana.
Andres Siitan alustas muusikaõpinguid omal käel flöödil ja plokkflöödil. Peale kaheaastast iseseisvat tööd astus ta Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli, mille lõpetas 1984. aastal oboe erialal Leho Läte juhendamisel. Õpingud jätkusid aastal 1988 Tallinna Konservatooriumis Heldur Värvi oboeklassis, mille Siitan lõpetas aastal 1993. Aastatel 1991–1992 täiendas Siitan end vahetusüliõpilasena Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis prof. Thomas Indermühle käe all, aastatel 2000–2001 Tartu Ülikoolis ärijuhtumise alal ning 2002–2003 Wahisngtonis DeVos Institute for Arts Management´is.
Andres Siitan on töötanud 1987–1988 Vanalinna Muusikamajas muusikaõpetajana, 1988–1989 Eesti Filharmoonia Kammerkooris lauljana, 1993–1994 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppejõuna ja 1989–1999 Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris oboemängijana (1993–1999 rühma kontsertmeister). Aastatel 1999–2010 oli Andres Siitan Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor. Aastal 2011 asutas ta agentuuri AS Artists Management ning töötas ka Tallinna Kammerorkestri produtsendi-turundusjuhina. Lisaks on ta varajase muusika stuudio Cantores Vagantes liige, milles osaleb plokkflöödimängijana.
Siitan on esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees (Richard Straussi oboekontsert, 1993, dir. Arvo Volmer). Ta on osalenud ka NYYD Ensemble´is, Tallinna Kammerorkestris, Pärnu Linnaorkestris, Haapsalu Promenaadi Sümfonietis ja Tallinna Barokkorkestris ning teinud kammermuusikuna kaasa erinevates koosseisudes. Tihedam koostöö on teda sidunud pianist Siim Polliga. Andres Siitan kuulub Rahvusvahelisse Eduard Tubina Ühingusse.
LOSSIMUUSIKA on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist
klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete
jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui
arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui
musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad
eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Agentuur Uus Kontsert
Täname:
Tallinna turismiinfokeskus
Info:
lossimuusika.ee
Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.
Kontserdipilet kehtib samal päeval ka näitusepääsmena.
