Lübecki meistri pärand – Dietrich Buxtehude. Barokkansambel LaBande
Barokkansambel LaBande
Helis Naeris (metsosopran),
Melissa Jõesaar-Koel (barokkviiul),
Tõnu Jõesaar (viola da gamba),
Kristiina Are (klavessiin)
Kontserdil „Lübecki meistri pärand“ esitab barokkansambel LaBande Buxtehude sonaate viiulile, viola da gamba’le ja basso continuo’le. Ainet muusikaliseks mõtiskluseks pakuvad Lübecki meistri tuntud vaimulikud kontserdid.
Kava
Dietrich Buxtehude (1637–1707)
– Triosonaat F-duur op 1 nr 1, BuxWV 252
Samuel Capricornus (1628–1665)
– Adeste omnes fideles /„Oh, tulge kõik usklikud“
Johann Caspar Ferdinand Fischer (1656–1746)
– Chaconne F
Dietrich Buxtehude
– Jubilate Domino/„Kiitkem Issandat“, BuxWV 64
– Triosonaat d-moll op 1 nr 6, BuxWV 257
– Gen Himmel zu dem Vater mein/„Taevasse mu Isa juurde“, BuxWV 32
Niguliste muuseumi näituse „Restauraatorist konservaatoriks“ publikuprogrammi kontserdiõhtu viib kuulaja Lübeckisse, Maarja kirikusse, kus tegutses 17. sajandi lõpul taanlasest organist Dietrich Buxtehude (1637–1707) ja kutsub mõtisklema kultuuripärandi hävimise, säilitamise ja taasloomise üle.
Vabalinn Lübeck tõusis 14. sajandil Põhja-Euroopa, Skandinaavia, Madalmaade, Liivimaa ja Saksa Ordu valdustel paiknevate linnade kaubandusliku ühenduse – Hansa Liidu – kuningaks. Sellesse võimsasse ühendusse, mis soodustas nii kauba– kui ka kultuurivahetust, kuulusid muuhulgas Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.
Lübecki ja Tallinna vaheliste kultuurisidemete väljapaistvaim näide on Lübecki meistri Bernt Notke töökojas 15. sajandi lõpus loodud „Surmatants“ Niguliste kirikus, mida tullakse vaatama kogu maailmast veel tänapäevalgi. Samalaadne „Surmatants“ valmis meistri käe all kõigepealt 1463 kodulinna Maarja kiriku (Marienkirche) tellimusel.
Meie muusikaline jutustus viib kuulaja Lübecki Maarja kirikusse paar sajandit hiljem, kui samas kirikus tegutses üks 17. sajandi Põhja-Saksa orelikoolkonna väljapaistvamaid esindajaid – Dietrich Buxtehude (1637–1707). Buxtehude virtuoosset orelimängu tuldi kuulama üle kogu Põhja-Euroopa, sealhulgas noormeestest semud Georg Friedrich Händel ja Johann Mattheson. Noor Johann Sebastian Bach võttis koguni ette kahesajakilomeetrise jalgsimatka Arnstadt’ist Lübeckisse, et kuulata Buxtehude orelimängu ja õppida tundma tema heliteoseid.
Taani piirilinnast Helsingorist pärit Buxtehude tegutses organistina Lübecki Maarja kirikus peaaegu neli aastakümmet. Tema silmad nägid tõenäoliselt sealset „Surmatantsu“, selle lagunemist ja parandamist ning ilmselt oli ta tunnistajaks ka sellele, kuidas 1701 paluti kirikumaalril Anton Wortmannil asendada algne „Surmatants“ koopiaga, mis hävis 2. maailmasõjas.
Buxtehudet tuntakse eelkõige kui orelimuusika ja vaimulike vokaalteoste, sh vaimulike kontsertide loojat. Siiski ei saa me täit ülevaadet Lübecki meistri loomingu mitmekesisusest, kuna ka paljude tema teoste käsikirjad ja koopiad on teadmata kadunud või hävinenud. Osaliselt säilinud hõrgud ja mängulised klavessiini- ja kammerteosed lubavad sel teemal vaid fantaseerida. Nii nagu restauraatorid kunstiteoseid, taastavad kõlapilte ka muusikud.
Sündmuse piletiga saab soovi korral enne kontserdi algust külastada ka muuseumi ekspositsiooni.
