Otsing

Mis jääb alles? Kunsti elutee Püsinäitusel

Niguliste muuseum
Hind osalejale
7 €

Vähem kui 10 osalejaga grupile hind 70 €. Muuseumitunni eest tasumine arvega või kassas

Bogislaus von Roseni kabeli ehissein. Franz Hoppenstätt. 1655. Detail, enne ja pärast konserveerimist. Fotod: Stanislav Stepaško
II kooliaste
III kooliaste
Muuseumitund

Mis jääb alles? Kunsti elutee

Muuseumitunni „Mis jääb alles? Kunsti elutee“ eesmärk on kasutada keskaegset ja varauusaegset kunsti vahendina, et uurida, kuidas kunstiteosed sünnivad, ajas muutuvad ja tänapäevani säilivad.

Kuidas on sündinud üle 500 aasta vanused kunstiteosed? Milliseid jälgi jätab aeg nende pinnale? Miks mõned teosed säilivad, teised aga hävivad? Ja kes otsustab, mida tasub alles hoida? Uuriva ja praktilise tunni jooksul vaatleme Niguliste muuseumis keskaegseid ja varauusaegseid kunstiteoseid ning otsime nende põhjal vastuseid neile küsimustele. Niguliste sajanditevanuste objektide põhjal uurime, kuidas kunstiteosed sünnivad, milliseid materjale ja töövõtteid nende valmistamisel kasutatakse ning milliseid lugusid jutustavad teostesse jäänud nähtavad ja varjatud jäljed. Seejärel vaatleme, milliseid jälgi on kunstiteostele jätnud aeg, kahjustused, parandused ja häving. Tunni viimases osas arutleme, mida tähendab kultuuripärandi säilitamine ja kes otsustab, mida tulevastele põlvedele alles jätta. Mida teha teosega, mille tähendus on ajas muutunud? Nii jõuame küsimuseni, mida meie tahame minevikust tulevikku kaasa võtta.

Tund ühendab kunstiteoste vaatlemise, arutelu, rühmatöö ja loovtegevuse. Õpilased saavad uurida kunstiteoste seisundit ning valmistada ise munatemperavärve ja maalida gooti kirjastiilist inspireeritud esisuurtähte ehk majusklit.

Märksõnad: uuriv õppimine, kunstipärand, vaatlus, arutelu, säilitamine, kriitiline mõtlemine

Muuseumitunni läbimisel õpilane:

  • teab, millised on Eest keskaegse ja varauusaegse kunsti näited;
  • oskab kunstiteoseid ja ruumi iseseisvalt vaadelda, oma tähelepanekuid põhjendada ning kasutada kunsti mõisteid;
  • saab aru, milline on vanema kunsti eluteekond selle loomisest meieni jõudmiseni;
  • analüüsib nähtava põhjal minevikku ja toob paralleele tänapäevaga;
  • väärtustab vanemat kunstipärandit kui elavat ühiskondlikku ressurssi.

Muuseumitund toetab põhikooli riikliku õppekava üldpädevuste kujunemist:

  • kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga ning oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga;
  • sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus teha koostööd teiste inimestega ning arvestada erinevate seisukohtade ja väärtushinnangutega;
  • suhtluspädevus – suutlikkus oma seisukohti esitada ja põhjendada.

Muuseumitund kestab 90 minutit.

Ideid eel- ja järeltegevusteks

Enne muuseumitundi

Vaata ja uuri

  • Arutlege klassis, mida tähendab kultuuripärand ja miks mõned vanad esemed on tänapäevani säilinud. Vaadelge interneti abiga mõnd vana kunstiteost või eset ning pange kirja, mida saab selle kohta teada ainult vaatlemise põhjal. Mõelge koos, mida peaksime minevikust tulevastele põlvedele alles hoidma ja miks?

Pärast muuseumitundi

Mida jätaksid sina alles?

  • Paluge õpilastel valida kodust või koolist üks tänapäevane ese, mille võiks nende arvates säilitada 500 aastaks. Mida võiks see ese tulevikuinimestele meie aja kohta rääkida? Milline võiks see ese välja näha juba 100 aasta pärast?