Pikk kolmapäev: „Sellel sellil on Michelangelo veres“. Honoré Daumier kui karikaturist
Loengus vaadeldakse, kuidas karikaturist Honoré Daumier, kes seisis demokraadina alati nõrgemate poolel, käsitles oma ajastu poliitilisi vastasseise ja ründas ebaõiglaseid riigimehi.
Lektor kunstiajaloolane, näituse kuraator Anu Allikvee
Olles neil teemadel terav ja jõuline, suhtus ta inimlikesse nõrkustesse aga pigem mõistva naeratusega, kujutades muhelusega pariislaste emotsioone, laste vempe ja Pariisi ülerahvastatust. Esitades antiikmüütide kangelasi „ebakangelaslikult“, paljastas ta oma kaasaja tühiseid karjeriste ning aitas ühiskonnal loobuda antiikaja idealiseerimisest.
Honoré Daumier (1808–1879) on Prantsuse 19. sajandi kunsti suurkuju, kelle kohta tema kaasaegne Honoré de Balzac on öelnud: „Sellel sellil on Michelangelo veres“.
Daumier lõi uuenduslikke maale ja skulptuure, kuid tema kaasajal tunti teda eelkõige karikaturistina. Kuna tema aukartustäratavalt mastaapne ja ajakirjanduse vahendusel laiade rahvahulkadeni jõudnud graafikalooming kannab peamiselt humoristlikku varjundit, võib teda suisa pidada karikatuuri isaks. Seda nimetust õigustab ka tema roll naljapiltide edasiarendamisel naljakatest joonistustest kunstiteosteks. Just nendes nägi Balzac Michelangelole omaseid kirglikke ja esmapilgul lausa taltsutamatuid jooni, millest vormusid elavad ja jõulised figuurid.