Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ning suurim ja esinduslikem näitusepaik Eestis. Muuseumis saab ülevaate Eesti kunsti eri ajajärkudest – akadeemilisest stiilist modernismini, sovetpopist kaasaegse kunstini. Eraldi vaatamisväärsus on maja moodne arhitektuur.
Piletite müük lõpeb pool tundi enne muuseumi sulgemist.
16.03-30.03.2026 püsinäitus „Identiteedimaastikud“ ja projektiruumid 1 ja 2 suletud.
Kadrioru kunstimuuseum on ainus varasemale Euroopa ja Vene kunstile pühendatud muuseum Eestis. Vanade meistrite teoste mõtestamine on ka näituste ja haridusprogrammide fookuses. Muuseum asub Kadriorus, Vene tsaari Peeter I jaoks ehitatud barokklossis.
Alates 31.03.2026 püsiekspositsioon 3. korrusel osaliselt suletud.
Kadriorus asuv Mikkeli muuseum on pühendatud erakollektsioonide ja kunstikogumise tutvustamisele. Muuseumi püsiväljapaneku moodustab Johannes Mikkeli kogu, vahetuvad näitused toovad publiku ette tänapäevaseid ja ajaloolisi erakollektsioone.
Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem kirikukunstikogu.
Tallinna vanalinnas asuva Adamson-Ericu muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate ühe mitmekülgsema eesti kunstniku Adamson-Ericu (1902‒1968) loomingust. Lisaks toimub aastas kaks kuni kolm vahetuvat näitust erinevatel teemadel.
Töötuba, kus kõik osalejad saavad ise joonistada ja kaunistada ühe imelise initsiaali ehk illumineeritud suurtähe, näiteks enda või mõne lähedase nimetähe.
Uue püsinäituse „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ muuseumitundide tutvustus õpetajatele 23ndal ja 30ndal septembril.
Ackermanni akadeemia seminaripäev Niguliste muuseumis ja Tallinna Piiskondlikus Toomkirikus
Uuslavastus!
Tuuri viib läbi näituse kaaskuraator Greta Koppel.
Loeng avab hiliskeskaegse linnakujutuse omapära, tutvustab linnavaateid ja üksikuid hooneid ning avab nende sümboolse tähenduse.
Ringkäik näitusel “Meeletu Dymphna järele” koos kunstiajaloolase Merike Kurisooga.
