Kui senini on keskaegset kunsti Eestis käsitletud ja uuritud kui mujal loodut pärandit, siis käesolev projekt vaatleb esmakordselt Tallinna tähendust Läänemereruumi kunstiväljal ja selle mõju naabermaadele.

Näitus “Kunst antropotseeni ajastul” tegi tavapärasest palju enamat: oli oluline, puudutas ja muutis maailma ka näitusesaali piiridest väljapool ning avaldas mõju muuseumiväljale laiemalt.

Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste uus erinumber on muuseumi uurimissuuna „Nõukogude aja kunsti regionaalne eripära Baltimaades ja seda kujundanud suhtlusvõrgustikud“ üks väljunditest.

Mullu külastas Eesti Kunstimuuseumi viit filiaali „Aitan lapsi kunsti juurde“ programmi toel tasuta 4173 õpilast üle Eesti. Neile sai tehtud 222 muuseumitundi.

Esimesel streiginädalal 22.–28. jaanuarini külastas tasuta Eesti Kunstimuuseumi filiaale 174 õpetajat.

Uued lahendused võimaldavad erivajadusega inimestel ja tavakülastajatel saada täiel määral osa meie maja ajaloost ja ekspositsioonist.

“Eesti Kunstimuuseumi poolt välja pakutud idee viia Pariisi kunstinäitus Eestile iseloomulikust nn vaiksest avangardist oongi üks põhjustest, miks ta meie muuseumi külastab,“ ütles Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Tõnis Saadoja isiknäitus „Kõrgus merepinnast“ Kumu kunstimuuseumis tõusis esile kõrge kvaliteedi, terviklikkuse ja kontseptuaalselt huvitavate lahenduste poolest

Solidaarsuse näitamiseks on kõik Eesti Kunstimuuseumi filiaalid tuleva nädala teisipäevast reedeni õpetajatele tasuta avatud.

20. jaanuaril kella 10–12 muutub Kumu kunstimuuseum sensoorselt ülitundlikele inimestele tavapärasest veelgi sõbralikumaks.

Eesti Kunstimuuseum on põhipartneriks 3. jaanuaril Šveitsis Suschi muuseumis avatud Anu Põdra loomingut tutvustavale suurnäitusele „Ruum minu keha jaoks“ („Anu Põder: Space for My Body“).

Koolivaheajal tasub sammud seada Eesti Kunstimuuseumi filiaalidesse, kus jagub nii juhendatud tegevusi kui ka iseseisvalt avastamist tervele perele.