Eesti Kunstimuuseumi haridustöötajad on loonud spetsiaalselt üldhariduskoolide õppekava ja distantsõpet täiendavad veebitunnid, mis toovad kunsti reaalajas klassiruumi või õpilaste kodudesse.
Kumu kunstimuuseumis on hajutamise põhimõttel ning turvakaalutlustel uuendatud sissepääsusüsteeme. Alates veebruari lõpust pääseb näitusesaalidesse läbi automaatväravate.
Meistrile pühendatud viieaastase uurimistöö tulemusi ja uusi avastusi vahendavad Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiop ja Tallinna Linnaarhiivi arhivaar Triin Kröönström
Meistrile pühendatud viieaastase uurimistöö tulemusi ja uusi avastusi vahendavad Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiop ja Tallinna Linnaarhiivi arhivaar Triin Kröönström.
18.–19. sajandi luterlus moodustas Euroopas eristatava, eelkõige Euroopa saksakeelset ja Põhjamaid puudutava kultuurinähtuse. Luterlusest saab rääkida nii teoloogilisel, kirikuelu kui ka spetsiifiliselt kultuurilisel tasandil, mis kõik olid omavahel tihedalt seotud.
Loeng vaatleb luterliku kirikukunsti pildimaailma ja -keelt ning selle arengut 16. ja 17. sajandil. Mille poolest erineb luterlik pildikultuur katoliiklikust? Kuidas muutus ja arenes luterliku kirikukunsti ikonograafia ning milliseks kujunes see 17. sajandi lõpuks?
Ettekanne keskendub küsimustele, kuidas kujunes Eestis välja luterlik identiteet ning millised olid 17. sajandi olulisemad teoloogilised voolud, mis mõjutasid meie piirkonna mõttelugu.
Ettekanne keskendub barokiaja kunsti, eelkõige polükroomsete puitskulptuuride loomepraktikale. Christian Ackermanni tööde näitel räägitakse, kuidas sünnib üks barokne skulpturaalne teos.
