Ettekandes tutvustatakse kolme Eestisse jõudnud pärlmutrist palverännumeenet, võrreldakse neid teistes maades asuvate analoogidega ja arutletakse vastavate esemete võimalike valmistamispaikade üle.
Palverändur pidi olema visuaalselt äratuntav, et rännata oleks ohutum ja et saada osa rändureile mõeldud teenustest. Ka mitut pühakut, kelle kaitsele palverändurid ja teised reisijad oma rännuteedel lootsid, on kunstis kujutatud palveränduri rõivaste ja aksessuaaridega.
