Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ning suurim ja esinduslikem näitusepaik Eestis. Muuseumis saab ülevaate Eesti kunsti eri ajajärkudest – akadeemilisest stiilist modernismini, sovetpopist kaasaegse kunstini. Eraldi vaatamisväärsus on maja moodne arhitektuur.
Piletite müük lõpeb pool tundi enne muuseumi sulgemist.
Kadrioru kunstimuuseum on ainus varasemale Euroopa ja Vene kunstile pühendatud muuseum Eestis. Vanade meistrite teoste mõtestamine on ka näituste ja haridusprogrammide fookuses. Muuseum asub Kadriorus, Vene tsaari Peeter I jaoks ehitatud barokklossis.
Muuseum suletud 26.01.2026–30.01.2026
Kadriorus asuv Mikkeli muuseum on pühendatud erakollektsioonide ja kunstikogumise tutvustamisele. Muuseumi püsiväljapaneku moodustab Johannes Mikkeli kogu, vahetuvad näitused toovad publiku ette tänapäevaseid ja ajaloolisi erakollektsioone.
Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem kirikukunstikogu.
N, 18.12 muuseum avatud kell 10–13
E, 22.12 muuseum avatud kell 15–18.
Tallinna vanalinnas asuva Adamson-Ericu muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate ühe mitmekülgsema eesti kunstniku Adamson-Ericu (1902‒1968) loomingust. Lisaks toimub aastas kaks kuni kolm vahetuvat näitust erinevatel teemadel.
Ringkäik, mida juhivad maalikunstnik Sirja-Liisa Eelma ja näituse kuraator Brigita Reinert.
Vestlust modereerib Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogu juhataja ja näituse kuraator Brigita Reinert.
Magdaleena Maasiku kuuraatorituur projektiruumi näitusel
Ekskursiooni juhib näituse kuraator Magdaleena Maasik.
Ekskursioonil tutvustab projektiruumi kuraator Darja Jefimova väljapanekul eksponeeritud teoseid.
Tuuril avatakse väljapaneku kontseptuaalset tausta ja koostamisprotsessi ning räägitakse lähemalt teoste autorite taustast ja loomingust.
Hilda Kamdroni (1900–1972) kaks joonistustesarja kujutavad vana Tartu hävimist Teise maailmasõja purustuste ja sõjajärgse moderniseerumise tagajärjel.
Näitus toob kokku kolm erinevat, kuid võrdselt tundlikku pilku, mis on fotokaamera vahendusel otsinud ning jäädvustanud inimese ja looduse kokkupuutepunkte.
Näitus oletab, milliste ruumide, objektide ja piltidega on end ümbritsenud ja mille kaudu ennast defineerinud Eesti keskklass.
