Meistrile pühendatud viieaastase uurimistöö tulemusi ja uusi avastusi vahendavad Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiop ja Tallinna Linnaarhiivi arhivaar Triin Kröönström
Meistrile pühendatud viieaastase uurimistöö tulemusi ja uusi avastusi vahendavad Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiop ja Tallinna Linnaarhiivi arhivaar Triin Kröönström.
„Pariisitar“ on sissevaade USA poliitika köögipoolele, mis pärast Donald Trumpi võimuletulekut 2016. aastal muutus veelgi teravamalt erinevate maailmavaadete, võimu ja vaimu võitlustandriks.
18.–19. sajandi luterlus moodustas Euroopas eristatava, eelkõige Euroopa saksakeelset ja Põhjamaid puudutava kultuurinähtuse. Luterlusest saab rääkida nii teoloogilisel, kirikuelu kui ka spetsiifiliselt kultuurilisel tasandil, mis kõik olid omavahel tihedalt seotud.
Loeng vaatleb luterliku kirikukunsti pildimaailma ja -keelt ning selle arengut 16. ja 17. sajandil. Mille poolest erineb luterlik pildikultuur katoliiklikust? Kuidas muutus ja arenes luterliku kirikukunsti ikonograafia ning milliseks kujunes see 17. sajandi lõpuks?
Ettekanne keskendub küsimustele, kuidas kujunes Eestis välja luterlik identiteet ning millised olid 17. sajandi olulisemad teoloogilised voolud, mis mõjutasid meie piirkonna mõttelugu.
Ettekanne keskendub barokiaja kunsti, eelkõige polükroomsete puitskulptuuride loomepraktikale. Christian Ackermanni tööde näitel räägitakse, kuidas sünnib üks barokne skulpturaalne teos.
Kas küsimusele „Vabameistrid Tallinnas ja Toompeal ‒ olid nad kunstnikud või käsitöölised?“ saab üldse vastata? Ettekandes vaadeldakse allikaid, mis jutustavad 17. sajandi viimasel veerandil Tallinnas ja lähikonnas tegutsenud vabameistritest ning proovitakse vastata küsimusele, mis eristas 17. sajandi kunstnikku käsitöölisest.
Kirikukunstis põimuvad paljud ühiskonnaelu elemendid: see on seotud nii teoloogia kui ka liturgiaga, nii sotsiaal-kultuuriliste kui ka mitmesuguste subjektiivsete faktoritega, samuti nii arhitektuuri- kui ka kunstiteoreetilise mõjuvälja ja praktikatega. Ettekandes püütakse neid välju ja praktikaid iseloomustada, seostades neid varasema luterliku kirikukunstiga.
