fbpx

Otsing

Andreas Kalkuni loeng „Petserimaa ja setode kujutamine: kunst ja ideoloogiad“ 27.11.2021 | 16.00

Kumu kunstimuuseum
Täispilet: Kumu kunstimuuseum
14 €
  • Perepilet: Kumu kunstimuuseum
    28 €
  • Sooduspilet: Kumu kunstimuuseum
    9 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
Erna von Brinckmann. Äikese ajal Setu talus. 1936. Eesti Kunstimuuseum
Loeng või vestlus

Andreas Kalkuni loeng „Petserimaa ja setode kujutamine: kunst ja ideoloogiad“

Näitusel „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad

Seto naiste eriline riietus ja Setomaa „eksootiline“ ilu jäid juba 19. sajandil Setomaal käinud võõrastele silma. Setode visuaalsed ja kirjalikud representatsioonid on peegeldanud sageli sama palju Setomaal nähtut kui ka autorite eelarvamusi ja ettekujutusi. Setode jäädvustamine on kandnud mitut funktsiooni – rahvariietes setod ja Petseri kloostri kuplid on aegade jooksul pandud eri ideoloogiaid illustreerima. Väga sageli on setode kujutised sümboliseerinud sealset arhailist elulaadi ning mujal kadunud „autentsust“ või vanapärasust. Olenevalt autori eelhäälestusest ja teadmistest on seda vanapära tõlgendatud kui midagi haruldast ja väärtuslikku või kui midagi kaduvat ning selle kandi mahajäämusele viitavat. Setode juurest on kunstnikud otsinud põliselt eesti- ja venepärast ning samuti jälgi kadunud aegadest.

Andreas Kalkun (1977) on folklorist, kes on keskendunud seto pärimuse ja usundi uurimisele. Ta on vanemteadur Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ning seto keele ja kultuuri teadur Tartu Ülikoolis.

Näitusel „Talomuro ilmaruum“ uuritakse, kuivõrd on Lõuna-Eestist pärit kunstnike loomingus mänginud rolli kohavaim ehk genius loci, miks sündisid just siin Eesti 20. sajandi alguse radikaalseimad kunstiuuendused, kuidas kujundasid Lõuna-Eesti kuvandit vanavara kogumisretked, millisena on kunstnikud näinud siinset loodust, kultuuri ja inimest ning kuidas Lõuna-Eestist kujunes puhkusekultuuri ja 1930. aastate patriootilise ideoloogia lipulaev. Mastaapselt joonistub välja kunstnike huvi eksootiliseks ja arhailiseks peetud Setomaa ja Petseri vastu. Väljapaneku rõhuasetus on perioodil 19. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõja lõpuni, sest just sel ajal toimus lisaks üldisele rahvusliku ja poliitilise eneseteadvuse defineerimisele kitsam paikkondlik identiteediloome, mis haaras ka Lõuna-Eestit. Näituse kuraator on Liis Pählapuu.

NB! Üritusel saavad osaleda üksnes COVID-19 haiguse läbi põdenud või vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.