Teedrajava nõukogude kunstikoguja Jakov Rubinšteini (1900 –1983) kollektsioon jõuab Eestisse kolmandat korda, varasemad väljapanekud toimusid 1966. ja 1978. aastal. See oli nõukogude perioodil üks silmapaistvamaid 20. sajandi esimese kolmandiku vene kunstile keskenduvaid erakogusid. Praeguseks on sellest perekonna valdusesse jäänud vaid osa.
Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852) oli 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli professor ning ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi asutaja. Ta oli ka silmapaistev kunstikoguja, kes pärandas oma kollektsiooni ülikoolile. Näitus tutvustab kogusse kuulunud gemme ja graafikat, pöörates tähelepanu kogu põhiteemadele ja Tartu õpetlase huvide ringile.
Näitus vaatleb baltisakslase Wilhelm von Blanckenhageni (1761–1840) arvukaid kunstioste ja suhteid Euroopa kunstimetropoli Rooma rahvusvahelise loojaskonnaga. Tema kaudu jõudsid Liivimaale kuulsate saksa romantikute tööd.
Näitus nagu stiilispikker! Eesti muuseumide kogudes leiduva mööbli ja tarbekunsti näidete varal tutvustatakse eri ajastutele ja stiilidele iseloomulikke dekoorielemente ja vormikeelt barokist historitsismini.
Näitus vaatleb uudsete materjalide, tehnoloogiate ja keskkonnahoiu põhimõtete kasutamist eesti nüüdiskunstis ja -disainis. Esitletud teosed annavad lootust, et on võimalik luua eetilisem ja uutmoodi esteetikaga maailm.
Näitus toob vaataja ette vähe tuntud naisautori loomingu. Kreischmanni maalitud intiimsed interjöörid ja portreed kõnelevad tema elust, peegeldades kunstniku oma ruumi. Näitus on osa püsinäitusest “Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945”.
