Uurimissuunad lähtuvad Eesti Kunstimuuseumi kogudest, hõlmates keskaja kunstist kaasaaja kunstini ulatuvaid küsimusi.
Eesti Kunstimuuseumis on uurimistöö erinevate filiaalide vahel sisuliselt seotud. Lähiaastate tähtsamad uurimissuunad ja rahvusvahelised koostööprojektid on seotud sakraalpärandi, 16.–19. sajandi väliskunsti ning Baltimaade 20.–21. sajandi kunstiga, eeskätt nõukogude perioodi ja 1990. aastate visuaalkultuuri ja arhiiviuuringutega.
Kehad, keskkonnad, identiteedid nõukogude aja kunstis (2026–2030)
Nõukogude perioodi uurimissuuna raames mõtestatakse kunstiprotsesse kolme märksõna kaudu – kehad, keskkonnad ja identiteedid. Osaliselt lähtub suund Eesti Kunstimuuseumi varasematest rõhuasetustest, jäädes fookusteemade kaudu seotuks dekoloniseerimise ja feminismi diskursuse ning teiste kriitilisest teooriast võrsunud rahvusvaheliste diskussioonidega. Jätkuvalt on eesmärk pakkuda geopoliitiliste mõjusfääride ristumiskohal asuvale Eesti kunstile uusi kontekste ja tõlgendusi.
Regionaalses vaates keskendub uurimissuund Baltikumile ning Kesk- ja Ida-Euroopale, jätkates seega võrdleva kunstiajaloo kaudu rahvusülese identiteediloome teemadega. Projektides mõtestatakse erinevaid kultuurikontakte ja suhtlusvõrgustikke ning nende kujundavat rolli. Uue teemana vaadeldakse (kultuuri)kontakte Nõukogude Liidu ja globaalse lõuna vahel. Tähelepanu all on aga ka individuaalne identiteediloome kogu selle mitmetahulisuses. Uuritakse erinevate identiteetide kujunemist ja väljendust nõukogude aja kunstis, muu hulgas keha ja kehalisuse kaudu ning suhtes erinevate – tehislike, looduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete keskkondadega.
Ajaline fookus on nõukogude perioodil, kuid tänaste geopoliitiliste pingete taustal on selge, et imperialistlike narratiivide uurimine ja neile vastudiskursuse pakkumine on aktuaalne ka praegu. Seega käsitletakse mõningate teemade puhul nõukogude aja kunsti dialoogis nii postsovetliku konteksti kui kaasajaga. Nõukogude perioodi kunsti uue püsiekspositsiooni koostamise raames jätkub muuseumi erinevate kogude (ajaloo) süvendatum uurimine fookusteemade lõikes.
Uurimissuunas osalevad Eesti Kunstimuuseumist Sirje Helme (PhD), Liisa Kaljula (PhD), Eha Komissarov, Madli Mihkelson, Elnara Taidre (PhD), Ulrika Jõemägi, Kersti Kuldna-Türkson, Kersti Koll, Anders Härm (PhD), Karin Vicente ja Eda Tuulberg.
Projekti koordinaator: Eda Tuulberg
Uurimis- ja näituseprojektid:
Uurimis- ja näituseprojekt „Tartu sõpruskonna naiskunstnikud” (kestus 2025–2027) Projektijuht Karin Vicente
Uurimis- ja näituseprojekt „Kes kardab emadust?” (kestus 2025–2027)
Projektijuht Eda Tuulberg
- Marge Monko 1970.–1980. aastatega suhestuv kunstiprojekt
Uus nõukogude perioodi püsiekspositsioon (kestus 2026–2030)
Projekti juht Eda Tuulberg
- Eesti Kunstimuuseumi ajalugu ja kogude kujunemine aastatel 1940–1955
Projektijuhid Ulrika Jõemägi, Kersti Kuldna-Türkson - Arhiiviprojekt kogumaks täiendavat infot ja suulist pärandit Eesti Kunstimuuseumi kogudes säilitatava nõukogude aja kunsti kohta
- Baltikumi ja Eesti graafika võrgustikud, sidemed, kontaktid.
Projektijuht dr Elnara Taidre - Baltikumi, Poola ja Eesti plakatikunsti võrgustikud, sidemed, kontaktid
Projektijuht Madli Mihkelson
Uurimis- ja näituseprojekt Olav Marani jt 1950. aastate eksperimentidest (kestus 2026–2027)
Projektijuhid dr Sirje Helme, dr Anders Härm
Uurimis- ja näituseprojekt Aili Vindi loomingust (kestus 2026–2027)
Projektijuht Maria Arusoo
Uurimis- ja näituseprojekt „Esoteerika väljendusi nõukogude aja kunstis” [tööpealkiri] (kestus 2026–2027)
Uurimis- ja näituseprojekt Olga Terri loomingust (kestus 2026–2028)
Projektijuht Eda Tuulberg
Uurimis- ja näituseprojekt Elo-Reet Järve loomingust (kestus 2026–2028)
Projektijuht Triin Metsla
Kunstnikerühmituse ANK ´64 uurimisprojekt (kestus 2026–…)
Projektijuhid dr Liisa Kaljula, dr Elnara Taidre