Niguliste muuseumis 21. mail avatav näitus „Meeletu Dymphna järele“ toob vaatajate ette erilise väljapaneku, mis tutvustab 500aastast teost, räägib Iiri printsessi Dymphna kurvast eluloost ning avab teose äsja lõppenud konserveerimistööde tulemused.
4. mail taas uksed avav Eesti Kunstimuuseum rõõmustab kunstihuvilisi mitme uue näitusega. Muuseumi viies filiaalis ootavad ees nii prestiižikad rahvusvahelised suurnäitused kui ka kultuuri ja ühiskonda mõtestavad nišinäitused.
Publik on kõiki filiaale oodatud külastama alates 4. maist: ees ootavad uued näitused ning kevad-suvine programm. Seoses viirusohu leevendamise nõuete ja Terviseameti soovitustega on muuseum täiendanud ka külastustingimusi.
2020. aastal täienesid EKMi kogud väga eriilmeliste teostega, traditsioonilistest maalidest ja graafikast fotode, installatsioonide ja arhiivimaterjalideni. Teoste valmimise ajavahemik ulatub 18. sajandi teisest poolest kaasajani.
Veebruari lõpus toimus veebi vahendusel rahvusvaheline teaduskoosolek „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“. Seminaril osales ligi 30 Eesti, Rootsi, Saksamaa, Belgia, Norra, Hispaania ja Soome kunstiajaloolast ja erialateadlast.
Kogu Eesti kultuurivaldkond esitas täna valitsusele ühise kriisist väljumise ettepaneku. Pöördumises tuuakse välja kriisis kannatada saanud kultuurivaldkonna majanduslikud tegurid ning esitatakse konkreetsed ettepanekud kriisist väljumise võimalikeks majandusmeetmeteks.
Eesti Kunstimuuseumil on valminud mahukas e-tund, mis selgitab kuulsa barokk-kujuri Christian Ackermanni elu ja loomingulise pärandi põhjal Rootsi-aegset linnaelu ja kunstikultuuri Eesti alal ning barokk-kunsti omaaegset tähendust ja tänapäevaseid uurimisviise.
