Avatud näitused

Näitus oletab, milliste ruumide, objektide ja piltidega on end ümbritsenud ja mille kaudu ennast defineerinud Eesti keskklass.

Uus püsiekspositsioon toob välja kunstniku mitmekülgsuse nii tundliku maalija kui ka silmapaistva tarbekunstnikuna, rõhutades tema ideeküllust ja dünaamilist liikumist kunsti eri valdkondades.

Näitus tutvustab kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu Eesti Vabariigi alguskümnenditel, mil muuseum kogus lisaks kunstiteostele ka taluesemeid, rahvuslikku käsitööd ja muud kultuurivara. Näitus on pühendatud Eesti Kunstimuuseumi 105. aastapäevale.

Kadrioru lossi esimesele korrusele rajatatud uues avahoidlas eksponeeritud välisskulptuurikogu annab ülevaate Eesti ajaloolistest kokkupuudetest Lääne-Euroopa ja Venemaa skulptuuriga. Kogu koosneb enam kui 250 teosest, mis on loodud 18.–20. sajandil väljaspool Eestit.

Kaja Kärner (1920–1998) oli legendaarse Tartu sõpruskonna, Eesti esimese sõjajärgse mitteametliku kunstirühmituse üks keskseid liikmeid. Ta lõi hea rütmi ja värvitunnetusega abstraktseid kompositsioone, kollaaže ja olustikumaale, mis tabavad oma peene koloriidi ja varjatud irooniaga hästi ajastu fooni.

2021 avatud püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.

Uus püsiekspositsioon toob välja 20. sajandi lõpukümnendi ideerohkuse ja dünaamilised protsessid.

Niguliste muuseum toob vaatajate ette Rootsi Kuningliku Relvakambri perenäituse ükssarvikutest ning laiendab seda Eesti kogudes leiduvate fantastiliste ja müütiliste olenditega kaunistatud teostega. Näitus võtab vaatluse alla maagilise ükssarviku loo ja tähenduse ning fantastiliste tegelaste muinasjutulise maailma laiemalt.

Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.

Hilda Kamdroni (1900–1972) kaks joonistustesarja kujutavad vana Tartu hävimist Teise maailmasõja purustuste ja sõjajärgse moderniseerumise tagajärjel.

Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek Johannes Mikkeli kogust.

Enn Põldroosi (1933) ülevaatlik isikunäitus esitleb kunstniku loomingut 1950. aastate lõpust käesoleva kümnendini.

Ülo Soosteri 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus toob vaatajani selle kordumatult mängulise looja ja Eesti sõjajärgse modernismi ühe olulisema uuendaja erakogudes asuvad teosed.

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.

Väikese kabeli kahel korrusel eksponeeritakse keskaegseid skulptuure ja altariretaableid. Väljas on Eesti kirikutest pärinevad teosed 13.–16. sajandist.

Keskaegse kirikutorni teisel korrusel saab avastada ajaloolistele kirikukelladele pühendatud väljapanekut. 16 meetri kõrguses ruumis on vaatajate ees valik kelli keskajast uusajani. Samuti tutvustatakse Niguliste torni ajalugu.

Niguliste ajalooline kirikutorn läbi kolme korruse kulgeva klaasliftiga. Ülevalt avaneb ainulaadne vaade Tallinna keskaegsele vanalinnale ja lahele. Korruste vahel saab liikuda taastatud tornitrepist.