Toimunud

Enn Põldroosi (1933) ülevaatlik isikunäitus esitleb kunstniku loomingut 1950. aastate lõpust käesoleva kümnendini.

Hilda Kamdroni (1900–1972) kaks joonistustesarja kujutavad vana Tartu hävimist Teise maailmasõja purustuste ja sõjajärgse moderniseerumise tagajärjel.

Niguliste muuseum toob vaatajate ette Rootsi Kuningliku Relvakambri perenäituse ükssarvikutest ning laiendab seda Eesti kogudes leiduvate fantastiliste ja müütiliste olenditega kaunistatud teostega. Näitus võtab vaatluse alla maagilise ükssarviku loo ja tähenduse ning fantastiliste tegelaste muinasjutulise maailma laiemalt.

Kaja Kärner (1920–1998) oli legendaarse Tartu sõpruskonna, Eesti esimese sõjajärgse mitteametliku kunstirühmituse üks keskseid liikmeid. Ta lõi hea rütmi ja värvitunnetusega abstraktseid kompositsioone, kollaaže ja olustikumaale, mis tabavad oma peene koloriidi ja varjatud irooniaga hästi ajastu fooni.

Näitus tutvustab kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu Eesti Vabariigi alguskümnenditel, mil muuseum kogus lisaks kunstiteostele ka taluesemeid, rahvuslikku käsitööd ja muud kultuurivara. Näitus on pühendatud Eesti Kunstimuuseumi 105. aastapäevale.

Näitus oletab, milliste ruumide, objektide ja piltidega on end ümbritsenud ja mille kaudu ennast defineerinud Eesti keskklass.

Jevgeni Zolotko (1983) on üks omanäolisemaid Eesti nüüdiskunstnikke. Näitus toob publiku ette kunstniku viimaste aastate loomingu ja spetsiaalselt näituseks valminud uued teosed.

Esimest korda jõuab Eestis publiku ette suur Ladina-Ameerika kunsti näitus. Näha saab nii Hispaania koloniaalvõimu aegset kunsti, kui ka Uruguay, Peruu, Tšiili, Mehhiko ja Kuuba 20. sajandi kunstnike töid.

Nüüdiskunsti näitus kutsub teadvustama vaimse tervise ja heaoluga seotud küsimusi. Kuidas hoida elus mõnusat tasakaalu rõõmude ja murede, töö ja puhkuse vahel? Miks mõnikord asjad tasakaalust välja lähevad?

Näitus tutvustab Eesti kultuurilukku silmapaistva jälje jätnud Kügelgenide suguvõsa liikmeid nii läbi nende loomingu kui nendega seotud esemete. Enamik eksponaate pärineb Kügelgenide perekonna erakogust ning Tallinn on kolmas linn pärast Lüneburgi ja Dresdenit, kus näitust näha saab.

Sarnaselt muu Euroopaga kuulus palveränd ka Liivimaal keskaegse eluolu juurde. Käesolev näitus võtab kokku keskaegse Liivimaa asjaomase ainese, tuues esmakordselt avalikkuse ette lõviosa Eestist-Lätist teada olevatest palverännuga seotud leidudest ühes kirjaliku-kunstilise pärandiga.

Näitus toob kokku baltisaksa taustaga Elisàr von Kupfferi (1872–1942) ja eesti kunstniku Jaanus Samma (1982) loomingu.

Hispaania maastike näitus toob kokku meeliülendavad romantilised Hispaania vaated ja modernismi suurmeistrite tähtteosed. Elurõõmus ja päikeseline või sünge ja traagiline – Hispaania olemuse valge ja must pale avanevad läbi hiilgavate kunstiteoste.

Näitusele koondatud teoste kaudu uuritakse, kuidas on eesti kunstnikud kujutanud seksitööd, mil moel kajastuvad nende loomingus ühiskonnas kehtinud hoiakud ja kas kunstnike loodud kujutised võisid omakorda neid hoiakuid kujundada.

Näitusel kohtuvad Jaan Toomiku videoteos „Juga“ (2005) ja 19. sajandi baltisaksa romantilised maastikumaalid.

Näitus toob kokku kolm erinevat, kuid võrdselt tundlikku pilku, mis on fotokaamera vahendusel otsinud ning jäädvustanud inimese ja looduse kokkupuutepunkte.

Näituse fookuses on itaalia transavangardi ja 1980. aastate keskel Rühm T asutanud eesti kunstnike loomingu dialoog, märksõnadeks „maalikunst“ ja „vastandumine“.

Kumu kunstimuuseumi näitus Tartu Ülikooli muuseumis.

melanie bonajo näitus otsib vastust küsimusele, kas meie tänases üha enam kommertsialiseeruvas võõrandumise maailmas on veel kohta intiimsusel.

Eesti kollektsionääride seas paistab erandliku foto- ja kunstikoguga silma Viljandis elav Ameerika Ühendriikidest pärit kultuuriloolane R. Paul Firnhaber. Näitus tutvustab üht osa sellest kogust: Honoré Daumier’ karikatuure.

Näitus põhineb Darja Jefimova 2023. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööl, mille käigus dokumenteeriti ligikaudu kolmkümmend Konrad Mägi maali.

Näitus püüab kunsti abil nihestada kultuuri ja looduse vahelisi piire, kaasates nüüdiskunstnikke ja muuseumi kogude teoseid, mis räägivad kaasa liigirikkuse, sõltuvussuhete, ökoärevuse ja jätkusuutlikkuse teemadel.

Näitus keskendub kolme Baltikumi kunstniku – Malle Leisi, Maija Tabaka ja Marija Teresė Rožanskaitė 1970.–1980. aastate loomingule.

Urve Küttneri (1941) isikunäitus heidab pilgu kunstniku loomingulistele otsingutele rohkem kui viie aastakümne jooksul. Küttner on silmapaistvalt laia ampluaaga metallikunstnik, kes on tegelnud eri valdkondade, materjalide ja tehnikatega.

Näitusel kohtuvad Tallinna Kannatusaltar ja Püha hõimkonna altariretaabel Bollnäsist, Rootsist. Mõlemad teosed on seotud Michel Sittowi Tallinna töökojaga. Väljapanek avab nende lood ja tähendused ning tõstab fookusesse Sittowi tegevuse kodulinnas ja Tallinna kui hiliskeskaegse kunstikeskuse.

Näitus aktualiseerib Eesti naisgraafikute 1960.–1980. aastate loomingu kaasajas.

Kirgliku reisi- ja meremehena on Tiit Pruuli kogu keskmes klassikaline meremaal ning inimese ja mere kohtumisest kõnelevad motiivid. Näitus teeb läbilõike meremaalist Eestis 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Pruuli kogu jõuab suurema avalikkuse ette esimest korda.

Näitus mõtestab Eesti kunsti ajalugu ja kaasaega ökokriitilisest vaatenurgast ning uurib kunsti võimalikkust ja vajalikkust keskkonnakriisi ajajärgul.

Maalikunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „Kõrgus merepinnast“ on osa muuseumi keskkonnateemalisest programmist „Kunst antropotseeni ajastul“ 2023. aasta suvel.

Avastuslik sissevaade Ukraina avangardkunsti unelmatesse, mis pürgisid ühiskonna moderniseerimise poole.

Näitusel on eksponeeritud Leili Muuga, Enn Põldroosi, Olga Terri, Olav Marani ja teiste Eesti autorite metsa- ja loodusmaastikud koos 20. sajandi loomaskulptuuridega.

Soome modernismis põimuvad dekoratiivsed värviotsingud ekspressiivse maalilaadiga. Näitusel on väljas tuntud Soome modernistide teosed Eesti Kunstimuuseumi ja Soome muuseumide kogudest ja erakollektsioonidest.

teamLab esindab kunstisuunda, mis ülistab 21. sajandi alguse tehnoloogiat ja selle potentsiaali luua harmoonia keha ja meele ning inimese ja looduse vahel.

Teedrajava nõukogude kunstikoguja Jakov Rubinšteini (1900 –1983) kollektsioon jõuab Eestisse kolmandat korda, varasemad väljapanekud toimusid 1966. ja 1978. aastal. See oli nõukogude perioodil üks silmapaistvamaid 20. sajandi esimese kolmandiku vene kunstile keskenduvaid erakogusid. Praeguseks on sellest perekonna valdusesse jäänud vaid osa.

Baltimaade tänapäeva ühe huvitavama kunstikogu fookuses on Kesk- ja Ida-Euroopa nüüdiskunst.

Mahukas Konrad Mägi (1878–1925) retrospektiivnäitus Norras Lillehammeri Kunstimuuseumis.

Projektiruumi näitus käsitleb geoloogia ja maastikumaali vastastikust mõju.

Näitus vaatleb kunsti ja teaduse seoseid, mis on praegusel tormilisel digiarengu ja tõejärgsuse ajastul oluline teema.

Näitus heidab pilgu naiste käekottide arengule viimasel sajal aastal ning uurib ühtlasi popkultuuri ja kuulsuste mõju kotimoele.

Näitus vaatleb baltisakslase Wilhelm von Blanckenhageni (1761–1840) arvukaid kunstioste ja suhteid Euroopa kunstimetropoli Rooma rahvusvahelise loojaskonnaga. Tema kaudu jõudsid Liivimaale kuulsate saksa romantikute tööd.

Interaktiivne näituseprojekt kutsub vaatajat jagama fotodel olevate isikute lugusid ja seeläbi osalema Eesti ajaloomälu kujundamises.

Multidistsiplinaarse Soome kunstniku Jonna Kina film käsitleb loomist, hävingut ja muuseumi säilitavat rolli.

Näitus vaatleb uudsete materjalide, tehnoloogiate ja keskkonnahoiu põhimõtete kasutamist eesti nüüdiskunstis ja -disainis. Esitletud teosed annavad lootust, et on võimalik luua eetilisem ja uutmoodi esteetikaga maailm.

Väljapanek tutvustab publikule esmakordselt seni eksponeerimata maale peaaegu kõigist kunstniku loomeperioodidest, mis täiendavad meie arusaamist Mägi pärandist.

Lembit Sarapuu (1930) isikunäitus võtab kokku kunstniku loomingulised katsetused läbi kuue aastakümne.

Näitus nagu stiilispikker! Eesti muuseumide kogudes leiduva mööbli ja tarbekunsti näidete varal tutvustatakse eri ajastutele ja stiilidele iseloomulikke dekoorielemente ja vormikeelt barokist historitsismini.

Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852) oli 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli professor ning ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi asutaja. Ta oli ka silmapaistev kunstikoguja, kes pärandas oma kollektsiooni ülikoolile. Näitus tutvustab kogusse kuulunud gemme ja graafikat, pöörates tähelepanu kogu põhiteemadele ja Tartu õpetlase huvide ringile.

Näitus keskendub Baltikumi ja vene kontseptuaalse kunsti dialoogile 1970.–1980. aastatel.

Näitus Narva muuseumi Kunstigaleriis

Kopenhaageni kunstikeskuse GL STRAND suurel kevadnäitusel saab tutvuda Konrad Mäe ulatusliku loominguga enam kui 70 hoolikalt valitud teose kaudu mis rõhutavad kunstniku unikaalset staatust eesti kunstis.

Näitus toob vaataja ette vähe tuntud naisautori loomingu. Kreischmanni maalitud intiimsed interjöörid ja portreed kõnelevad tema elust, peegeldades kunstniku oma ruumi. Näitus on osa püsinäitusest “Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945”.

Näitusel on esimest korda väljas Eesti Kunstimuuseumi Euroopa ja vene skulptuuri kollektsioon. Kogu sisaldab nii kuulsate antiikkujude koopiaid Eesti mõisatest ja 19. sajandi tuntud meistrite teoseid kui ka nõukogude aja sotsrealistlikke skulptuure.

Jüri Arraku varane looming

Väljapanek keskendub Valve Janovi varasele loomingule, ulatudes esimestest tähelepandavatest katsetustest sõjajärgse eesti avangardkunsti klassikani, mille eksponeerimine selle loomise ajal oli Eesti NSV-s mõeldamatu.

Berliinis tegutseva kunstniku Jeremy Shaw’ mastaapne video-, heli- ja valgusinstallatsioon viib meid inimesejärgsesse aega kauges tulevikus

Espoo moodsa kunsti muuseumis EMMA Eesti modernisti Konrad Mägi (1878–1925) ülimahukas retrospektiivnäitus.

Näitus vaatleb rassiteema ja rassierinevuste kujutamist eesti kunstis 1920.–1930. aastatel. Projektiruumi näitus on osa püsinäitusest “Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945”.

Näitus toob vaatajate ette püha Dymphna altariretaabli, mille umbes 1505. aastal maalis Goossen van der Weyden, kuulsa Madalmaade kunstniku Rogier Van der Weydeni pojapoeg.

Suurejooneline näitus tutvustab rikkalikku valikut The Phoebus Foundationi 15.–17. sajandi flaami kunsti kollektsioonist.

Näitus tutvustab Jaapani üht tuntumat ja kaunimat sümbolit – kimonot.

Reiv on elektroonilise tantsumuusika pidu, mille hoovad ulatuvad helimaastikult kaugemale, mõjutades eri subkultuursete manifestatsioonidena ka visuaalkultuuri.

Hispaania kunstis on Ignacio Zuloagal eriline koht, tema looming peegeldab Hispaania 20. saj alguse valusaid identiteediotsinguid, murdelisi poliitilisi ja ühiskondlikke sündmusi ning säilitab ja arendab edasi hispaania maalikoolkonna traditsioone.

Näitus tutvustab Eesti barokiajastu kuulsaima kujuri ning tema kaastööliste rohkem kui kolmesaja aasta tagust loomingut.

Näitus toob publiku ette perekond Värniku kogu, mille keskmes on maastikumaalid Pallase kunstikooliga seotud autoritelt.

Muuseumi püsiekspositsioon on pühendatud Adamson-Ericu (1902–1968), Eesti ühe mitmekülgseima kunstniku, loomingule.

Eestis toimub esimest korda Vana-Egiptuse kunsti suurnäitus. Eksponeeritud on tuhandete aastate vanused arheoloogilised leiud ühest maailma mahukamast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost Itaalias.

Kaljo Põllu (1934–2010) on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke ning soome-ugri ja Põhjala rahvaste maailmapildi ja muinasmüütide visuaalses keeles mõtestajaid. Väljapanek avab sugestiivselt esivanemate mütoloogilist muinasmaailma, legende, uskumusi ja loodustunnetust.

Näitus uurib kasside ja koerte kujutamist kunstis ning nende tähtsust, rolle ja sümboolseid tähendusi inimese ja ühiskonna jaoks.

Väljapanek toob vaataja ette kunstnike tõlgendused osakestefüüsika keerulisest ja põnevast valdkonnast.

Eesti ühe tuntuma avangardisti Ado Vabbe (1892–1961) näitus keskendub tema loomingu eripalgelistele etappidele.

Näituse fookuses on Eesti üks suuremaid erakunstikogusid ning selle omanik Mart Lepp.

Pärast küüditamist ja vangistust Siberis aastatel 1949–1957 naasis Olev Subbi (1930–2013) kodumaale ning asus taas kunsti õppima. 1960.–1980. aastatel oli ta toonases karmis Nõukogude Eestis oma loominguga mõneti erandlik.

Püsiekspositsiooni ruume kolmandal korrusel täidab varasem eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni.

Kunstnik Flo Kasearu astub olukorraga dialoogi, vaadates muuseumi muutunud töökorraldust ning dokumenteerides Kumu saaliteenindajate uusi päevarutiine.

Ando Keskküla (1950–2008) retrospektiivsel isikunäitusel näeb happening’e, joonistusi, maalikunsti, animafilme ja interaktiivseid (video)installatsioone, mida iseloomustavad vastandlikud mõistepaarid.

Näitus esitleb Neitsi Maarja lugu, tähendust ja kujutamist, keskendudes keskaegsele Liivimaale. Väljapaneku üheks eesmärgiks on jutustada Neitsi Maarja lugu läbi säilinud kesk- ja varauusaegsete kunstiteoste, mis on asunud Eesti- ja Liivimaa pühakodades.

Vello Vinna teosed on tähelepanuväärne näide 1960. –1970. aastatel esile tõusnud eesti graafikute põlvkonna loomingust, mille erijooneks on terviklik ja rõhutatult isikupärane kujutav süsteem

Edith Karlsoni, Eva Mustoneni ja Mary Reid Kelley praktikat võiks kõige laiemas mõttes iseloomustada kui narratiivset kunsti, mis kasutab meetodina fiktsiooni.

Suurnäitus keskendub 19. sajandil alguse saanud muutustele naiste eneseteadvuses ja ühiskondlikus positsioonis, mis kajastuvad nii naiskunstnike tegevuses kui ka naise kujutamisviisides. Näitus valmib koostöös Ateneumi kunstimuuseumiga.

Eesti emakeelse rahvusülikooli 100. aastapäeva tähistav näitus annab ülevaate ülikooli kunstikogu kujunemisest läbi rohkem kui kahe sajandi.

Kahe eri põlvkonna kunstniku loomingu kokkutoomise kaudu kõnetab näitus kaasajal aktuaalseid naisküsimusi. Absurdi ja empaatia märksõnade abil vaadeldakse naist ühelt poolt ühiskondlike hoobade, teisalt eluliste ja süngete lugude taustal.

“Mina usun, et igal inimesel on oma missioon.” Nende sõnade autori, 20. sajandi esimese poole eesti ühe suurima kunstikoguja Alfred Rõude (1896–1968) missiooniks elus oli koguda Eesti kaasaegse ja väiksemas mahus ka varasema, sh baltisaksa kunsti paremikku.

Siim-Tanel Annus (1960) tõusis 1980. aastate lõpus perestroika tuules rahvusvahelisele areenile kui omanäoline performance’i-kunstnik. Näitus kõrvutab Annuse performance’ite dokumentatsiooni kunstniku graafikaga läbi erinevate kümnendite, jõudes välja tänasesse päeva.

Näituse keskmes on Lisa Reihana võimas videoteos „In Pursuit of Venus“, mis esindas 2017. aastal Veneetsia biennaalil Uus-Meremaad. Teose lähtekohaks on 19. sajandi visuaalia ning selle kolonialistlik pilk asumaade loodusele ja rahvastikule. Sarnaseid näiteid pakub ka baltisaksa pildipärand.

Maire-Helve Männik (1922–2003) oli üks silmapaistvamaid sõjajärgsetel aastakümnetel välismaal töötanud eesti skulptoreid. Ta oli Prantsusmaa Skulptorite Liidu (Syndicat national des sculpteurs statuaires professionnels créateurs) ja Rahvusvahelise Medalikunstnike  Ühenduse (Fédération Internationale de la Médaille d’Art) FIDEM liige. 1952. aastal tutvus ta Pariisis rahvusvaheliselt tuntud modernistliku skulptori Ossip Zadkine’iga. Aastail 1953‒1956 oli ta Académie de la Grande Chaumière’is Zadkine’i õpilane ning aastatel 1950‒1960 esines korduvalt innovaatilise skulptuurirühmituse Le Salon de la Jeune Sculpture vabaõhunäitustel.

Soome kuldaja klassikud Eero Järnefelt (1863–1937) ja Venny Soldan-Brofeldt (1863–1945) töötasid 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku Soome kultuuriloos hästituntud Tuusula järve kunstnike kogukonnas. Näitusel eksponeeritavad tööd – värviküllased maastikud, looduslüürika, kunstnike sõpruskonna portreed ja argielu kompositsioonid – kuuluvad Järvenpää Kunstimuuseumi rikkalikku kollektsiooni.

Kuraator Eha Komissarov kutsus näitusel osalema 25 eesti ja rahvusvahelist kunstnikku, kes aitavad tähistada Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelit, luues muuseumikogule oma uute teostega lisandväärtust ja mitmekihilisemat kultuurikonteksti. Näitus inspireerib dialoogi kaasaegse kunstniku ja kunstipärandi vahel ning toob esile kaasaegse kunsti üha olulisemaks muutuvat rolli uute kunstiajalooliste kontseptsioonide kujundajana.

1219. aastal toimunud Lindanise lahinguga, millega seoses Tallinna esmakordselt kirjalikes allikates mainitakse, on seotud ka Taani rahvuslipu Dannebrogi sündimise imeline hetk. Legendaarse sündmuse 800. aastapäeva tähistamiseks koostatud näitusel jõuab esmakordselt Eesti publikuni ulatuslik valik Taani kuldaja kunsti Taani Riikliku Kunstimuuseumi kogudest.

15.11.2018–17.02.2019 oli Jaapanis Okuni pühamus avatud laiahaardeline Kaljo Põllu loomingu näitus.  Näitus oli osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisest programmist. 

Kolme Balti riigi koostöös sündinud kõrgetasemeline näitus toob välja Baltimaade 20. sajandi alguse sümbolistliku kunsti erijooned.

Eesti Kunstimuuseumi ja Riikliku Tretjakovi Galerii koostöös sündinud näitus oli osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisest programmist.

Näitus esitleb esmakordselt Eestis eesti päritolu, Lõuna-Aafrikas sündinud ja töötanud silmapaistva ning rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud fotograafi Juhan Kuusi loomingut.

Näitus on pühendatud Estonia teatri-ja kontserdimaja valmimise 100. aastapäevale ning on üks osa suuremast ürituste ja kultuurisündmuste sarjast.

Adamson-Ericu muuseumi sisehoovis saab näha noore briti kunstniku Jessie Churchilli (Suurbritannia) töid

Retrospektiivse suunitlusega näitus esitleb Adamson-Ericu põlvkonnakaaslase Juhan Muksi loomingu paremikku.

Näitus tutvustab tušimaali kui jaapani kunstikultuuri ühe vanima ja iseloomulikuma valdkonna nüansirikkuse erinevaid võimalusi.

Rännak läbi viie aastakümne koos Mare Vindi joonistustega toob eredalt esile tema tundliku värvimeele küpsemise ning vaimse ja hingelise tasakaalu otsingud.

Näitus vaatleb süvendatult möödunud aastasaja eesti kunstnike minapilte.

Londonist toodud näitus Eestist pärit silmapaistva Euroopa naisskulptori Dora Gordine’i loomingust.

Väljapanek koosneb nii arheoloogilistest leidudest, Adamson-Ericu kavandatud käevõrudest kui mitmete Eesti muuseumide kollektsioonidesse kuuluvatest ehetest.

Teemanäitus Johannes Greenbergi (1887–1951) ja Ferdi Sannamehe (1895–1963) loomingust

Näitusel on väljas haruldased näited Eestis asuvatest õigeusu pühapiltidest, mis on loodud 16. sajandist kuni 20. sajandini.

Näitus eksponeerib 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi alguses Ahvenamaal Önningeby kunstnike koloonias töötanud naiskunstnike loomingut.

Näitus esitleb paremikku Ernst Jõesaare (1905–1985) loomingust nii pagulasperioodist Rootsis kui ka sellele eelnenud ajast.

Näitus keskendub Ellinor Aiki (1893–1969) loomingulistele otsingutele maalikunsti väljendusvahendites ning tema eriti põnevale ja isikupärasele värvikasutusele.

Näitus tutvustab Adamson-Ericu muuseumi pikaajalise hea koostööpartneri Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse (UTKK) mitmekülgset kunstikogu.

Jaapani kunstniku Kōkyō Hatanaka näitus „Aasia minu südames. Jaapani klassikaline maal nihonga”

Taani-Eesti koostööprojekt keskendub neljale tegevkunstnikule, kes tutvustavad töödega nii kodumaad kui ka erinevaid loomingulisi suundumusi. Samuti on kaasatud näitusele väike valik Adamson-Ericu loomepärandist.

Adamson-Ericu muuseumi 25. aastapäeva tähistav näitus muuseumihoone kahel korrusel keskendub dialoogile Adamson-Ericu (1902–1968) ja tema eakaaslaste loomingu vahel.

Näitusel „Iluraam – raami ilu” on väljas 19. ja 20. sajandi eesti kunsti teoseid täiendavad ning kaitsvad iluraamid.