Vabatahtlikke ootab ees tore ja toetav seltskond ning võimalus tutvuda muuseumi igapäevatööga.

Stipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada Eesti kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini valdkonnas magistri- või doktorikraadi omandavaid tudengeid.

Väljapanekul eksponeeritud teosed on pärit muuseumidest, mis jätkavad tööd ka sõja ajal, Venemaa katkematute rünnakute all.

Lihavõttenädala laupäeval ja pühapäeval oodatakse kunstihuvilisi kõiki Eesti Kunstimuuseumi filiaale ja näitusi külastama.

Väljapanek uurib metsa kui kultuurilise fenomeni kujunemise ja kinnistumise ühte peatükki hilisnõukogude perioodil.

Kuigi näitus jääb veel 7. maini avatuks, on juba ületatud Kumu vahetuvate näituste publikurekord, mida 2018. aastast hoidis Michel Sittowi isikunäitus. 

Läbi kolme korruse kulgev lift viib taevakorrusele, kust avaneb ainulaadne vaade nelja ilmakaarde – Tallinna linnale ja lahele.

Tulge ja avastage omal käel või saage osa meeleolukatest pereüritustest.

Näitusel on esindatud silmapaistvad maalikunstnikud Alvar Cawén, Väinö Kunnas, Jalmari Ruokokoski, Tyko Sallinen, Yrjö Ollila ja teised.

Näitust „Alati moes. Käekottide 100 aastat“ on praeguseks külastanud 11 817 kunstihuvilist.

2022. aastal täienesid muuhulgas Eesti Kunstimuuseumi baltisaksa ja Eesti 20. sajandi esimese poole kunsti kogud ning samuti jõudsid muuseumisse teosed, mis avardavad teadmisi nõukogude perioodi Eesti kunstist.

17.–19. veebruaril toimuva sünnipäeva keskmes on näitus „Kunst või teadus“, mis võtab esimest korda põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis.