Avatud näitused

Ülo Soosteri 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus toob vaatajani selle kordumatult mängulise looja ja Eesti sõjajärgse modernismi ühe olulisema uuendaja erakogudes asuvad teosed.

Uus püsiekspositsioon toob välja kunstniku mitmekülgsuse nii tundliku maalija kui ka silmapaistva tarbekunstnikuna, rõhutades tema ideeküllust ja dünaamilist liikumist kunsti eri valdkondades.

Näitus annab ülevaate kunstniku loomingust, tuues kokku ligi 50 meistriteost Euroopa muuseumidest ja erakogudest. Rahvusvaheline suurnäitus on Kadrioru kunstimuuseumi 25. tegevusaasta juubelipidustuste tähtsündmus.

Kadrioru lossi esimesele korrusele rajatatud uues avahoidlas eksponeeritud välisskulptuurikogu annab ülevaate Eesti ajaloolistest kokkupuudetest Lääne-Euroopa ja Venemaa skulptuuriga. Kogu koosneb enam kui 250 teosest, mis on loodud 18.–20. sajandil väljaspool Eestit.

Näitus vaatleb keha ja keskkonna põimitust järskude keskkonnamuutuste ajastul, orientiiriks ühendustunde taastamine.

2021 avatud püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.

Näitusel asetatakse Eesti kunsti ainulaadse sõsarkonna – Kristine, Lydia ja Natalie Mei – mitmekülgne looming dialoogi nende kaasaja kunstiloomega.

Uus püsiekspositsioon toob välja 20. sajandi lõpukümnendi ideerohkuse ja dünaamilised protsessid.

Näitus tutvustab Portugali keraamiliste plaatide azulejo’de rikkalikku ajalugu ja kunstilist mitmekesisust. Näitus valmib koostöös Portugali Azulejo Rahvusmuuseumiga.

Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.

Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek Johannes Mikkeli kogust.

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.

Väikese kabeli kahel korrusel eksponeeritakse keskaegseid skulptuure ja altariretaableid. Väljas on Eesti kirikutest pärinevad teosed 13.–16. sajandist.

Keskaegse kirikutorni teisel korrusel saab avastada ajaloolistele kirikukelladele pühendatud väljapanekut. 16 meetri kõrguses ruumis on vaatajate ees valik kelli keskajast uusajani. Samuti tutvustatakse Niguliste torni ajalugu.

Niguliste ajalooline kirikutorn läbi kolme korruse kulgeva klaasliftiga. Ülevalt avaneb ainulaadne vaade Tallinna keskaegsele vanalinnale ja lahele. Korruste vahel saab liikuda taastatud tornitrepist.