Avatud näitused

Graafikakabinet, kus tutvustatakse välisgraafika rikkaliku kogu aardeid.

Uus püsiekspositsioon toob välja kunstniku mitmekülgsuse nii tundliku maalija kui ka silmapaistva tarbekunstnikuna, rõhutades tema ideeküllust ja dünaamilist liikumist kunsti eri valdkondades.

Seni suurim Anna-Stina Treumundi (1982–2017) isikunäitus annab ülevaate end Eestis esimesena lesbikunstnikuna määratlenud autori loomingust.

Kadrioru lossi esimesele korrusele rajatatud uues avahoidlas eksponeeritud välisskulptuurikogu annab ülevaate Eesti ajaloolistest kokkupuudetest Lääne-Euroopa ja Venemaa skulptuuriga. Kogu koosneb enam kui 250 teosest, mis on loodud 18.–20. sajandil väljaspool Eestit.

Suurnäituse pärliteks on Flaami kuulsate meistrite Jan Brueghel I, Clara Peetersi, Jan Davidsz. De Heemi ja David Teniersi II lillebukette kujutavad maalid

2021 avatud püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.

Vastukaaluks kiirust ülistavale ühiskonnamudelile on maailmas käivitunud aeglust väärtustav liikumine. Nüüdiskunsti näitus uuribki, kuidas pidurdada ülikiiret elutempot ning tegutseda aeglasemalt, rahulikumalt ja vähem.

Uus püsiekspositsioon toob välja 20. sajandi lõpukümnendi ideerohkuse ja dünaamilised protsessid.

Näitus esitleb kunstnik ja sisearhitekt Mari Kurismaa (1956) loomingut 1970. aastate lõpust 2000. aastate alguseni.

Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.

Dresdeni Riikliku Kunstikogu ja Eesti Kunstimuuseumi ambitsioonikas koostöönäitus, mis uurib Eesti ja Saksa/Saksi kunsti kokkupuutepunkte ajaloos ja kaasajas.

Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek Johannes Mikkeli kogust.

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.

Väikese kabeli kahel korrusel eksponeeritakse keskaegseid skulptuure ja altariretaableid. Väljas on Eesti kirikutest pärinevad teosed 13.–16. sajandist.

Keskaegse kirikutorni teisel korrusel saab avastada ajaloolistele kirikukelladele pühendatud väljapanekut. 16 meetri kõrguses ruumis on vaatajate ees valik kelli keskajast uusajani. Samuti tutvustatakse Niguliste torni ajalugu.

Niguliste ajalooline kirikutorn läbi kolme korruse kulgeva klaasliftiga. Ülevalt avaneb ainulaadne vaade Tallinna keskaegsele vanalinnale ja lahele. Korruste vahel saab liikuda taastatud tornitrepist.