Tulemas

Näitus tutvustab Serlachiuse kunstifondi rikkalikku kogu. Suurtööstur Gösta Serlachiuse rajatud kollektsiooni tuumiku moodustab Soome kunsti kuldaja ehk 19. sajandi lõpu kuni 20. sajandi alguse kunst, kus on kesksel kohal Akseli Gallén-Kallela looming. Esindatud on ka Lääne-Euroopa vanad meistrid ja Soome nüüdisaegne kunst.

Näitus avab konservaatorite töö telgitaguseid 20. sajandi kunstiloome kaudu, tuues esile kunstiteoste materjalide, tehnikate ja elukäigu eripärad. Konserveerimine pikendab moodsate, kuid sageli habraste teoste eluiga ning aitab tagada, et neist võiks rõõmu tunda ka tulevikus.

Näitus mõtestab joonistuste, maalide ja päevikute kaudu reisimise tähtsust Karin Lutsu (1904–1993) elus ja loomingus. Möödunud sajandi alguse ühe silmapaistvama Eesti naiskunstniku loomingut tutvustava näituse fookuses on akvarellid ja visandid reisidelt Itaaliasse, Hispaaniasse, Prantsusmaale ning ka tema uuelt kodumaalt Rootsist. Näitus toimub koostöös Tartu Kunstimuuseumiga.

Eestis ainulaadne erakogu annab ülevaate Delfti keraamikast, millest kujunes 17.–18. sajandil silmapaistev osa mitte ainult Hollandi, vaid kogu Euroopa tarbekunstis. Esindatud on nii Hiina ja Jaapani portselani eeskujul loodud kaunid iluesemed kui ka kohalike motiividega – Hollandi maastike ja olustikustseenidega – kaunistatud nõud.

Näituse fookuses keskaegse ja kaasaegse kunsti restaureerimine. Vaatamiseks on välja pandud või püsiekspositsioonis ära märgitud hoolikalt valitud teosed, mis tutvustavad konservaatorite põnevat eriala ning läbi aastakümnete tehtud mitmekülgset tööd.

Kadrioru kunstimuuseumi püsinäituse saalides avaneb erakordne võimalus kogeda vanade meistrite maalide konserveerimise peent ja nõudlikku kunsti ning imetleda selle vaimustavaid tulemusi. Näitus on üks kolmest, millega tähistatakse 50 aasta möödumist Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna asutamisest.

Maalikunstnik Kristi Kongi (1985) mastaapne isikunäitus pakub immersiivset tajupõhist ruumikogemust. Näituseks valminud uute teoste põhielement on värv ning selle füüsilisel, emotsionaalsel ja semantilisel teel avalduvad tähendusväljad.

Näitus uurib, kuidas kivid ja kivimid on pakkunud eri ajastutel inspiratsiooni nii raidkivimeistritele kui ka maali- ja ehtekunstnikele. Kui teraselt kuulata, võivad kivid meieni tuua iidseid lugusid ja tegelasi, kelle hääl on ammu vaikinud

Näitus uurib saami põlisrahvaste õiguse ja enesemääramise keerulist teekonda dekoloniaalse maailma ülesehitamisel. Kaasaegsete kunstnike teoste kaudu avalduvad saamide võitlused oma maa, keele ja kultuurilise suveräänsuse eest.

Näituse lähtepunktiks on ekspeditsioon kui teadmiste, aga ka võimusuhete loomise vahend. Uurides soome-ugri uurimisretkedelt pärit pildi- ja filmimaterjali ning soome-ugri pärandit Eesti muuseumikogudes, võetakse ühtlasi vaatluse alla eestlaste suhted Siberi ja põhjamaade põlisrahvastega.

Vana-Rooma poeedi Ovidiuse müüdikogumikku „Metamorfoosid“ on nimetatud kunstnike piibliks, sest jumalate võimumänge, armulugusid ja füüsilisi muundumisi kirjeldavad lood on inspireerinud kunstnikke läbi sajandite. Rahvusvahelises koostöös valminud näitus toob vaataja ette valiku tuntud müütide ainetel loodud kunstiteoseid ja ajaloolisi trükiseid ning uurib, kuidas on tõlgendatud Ovidiuse loomingut ja poeedi isikut 17.–18. sajandi Euroopa kunstis ja kirjanduses.

Kesk- ja Ida-Euroopa kaasaegsele kunstile keskendunud näitusel mõtestatakse emadust nii isikliku kogemusena kui ka laiemas, ühiskondlikus vaates. Teema avaneb peamiselt läbi hirmu motiivi. Näitus otsib võimalusi hirmude ületamiseks ja emaduse käsitluse avardamiseks.

Kolmandat põlve metsamehe ametit pidava Mart Eriku armastus metsa vastu on kandunud üle ka tema teisele kirele – kunstikogumisele. Näitus tutvustab valikut sellest temaatiliselt erilisest ja stilistiliselt mitmekesisest kollektsioonist.