Loengus otsitakse vastust küsimustele, kas mitmesugused esemed Madlmaade maalikunstis sisaldasid tõepoolest varjatud sõnumeid? Või olid nad hoopis omaniku prestiiži väljenduseks?
Loengut ja ringkäiku ühendava programmi fookuses ongi ajajärk, mil lossis kohtusid rahvuslik temaatika ja klassikaline kunstikultuur, ehituslikud laiendused ja riiklik kuvandiloome.
18.–19. sajandi luterlus moodustas Euroopas eristatava, eelkõige Euroopa saksakeelset ja Põhjamaid puudutava kultuurinähtuse. Luterlusest saab rääkida nii teoloogilisel, kirikuelu kui ka spetsiifiliselt kultuurilisel tasandil, mis kõik olid omavahel tihedalt seotud.
Loeng vaatleb luterliku kirikukunsti pildimaailma ja -keelt ning selle arengut 16. ja 17. sajandil. Mille poolest erineb luterlik pildikultuur katoliiklikust? Kuidas muutus ja arenes luterliku kirikukunsti ikonograafia ning milliseks kujunes see 17. sajandi lõpuks?
Ettekanne keskendub küsimustele, kuidas kujunes Eestis välja luterlik identiteet ning millised olid 17. sajandi olulisemad teoloogilised voolud, mis mõjutasid meie piirkonna mõttelugu.
