20. mail toimuval muuseumiööl ootavad Eesti Kunstimuuseumi filiaalid külastajaid kella 18-23 näitustele, ekskursioonidele, töötubadesse ja liikumismängudele.

Margi teeb eriliseks tema väga ebaharilik mõõt –140 x 30 mm. Sellises mõõdus postmarki ei ole varem Eestis välja antud.

Väljapanekul esitatud valik tutvustab meremaali läbivaid teemasid, nagu sadamad, laevad ja purjekad, inimene vastamisi merega, kunstnike loomingulised reisid, meri loodusvaatena ning abstraktses vormikeeles.

Ühiskondlikke ja kultuurilisi arenguid kõrvutav seminar saab teoks Kadrioru kunstimuuseumi ja Soome Instituudi koostöös.

Eripreemia pälvinud tööde valikut mõjutas Eesti Kunstimuuseumi näituste plaan, kus nõukogude aeg ja selle järelkajad ning naise roll ühiskonnas on viimastel aastatel olnud kõrgendatud tähelepanu all.

Sirje Helme ja Tarmo Saaret said Rootsi kuningalt Carl XVI Gustafilt Põhjatähe ordeni.

Keskmiselt külastas näitust igal avatud päeval 650 inimest.

Näitust „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ on külastanud üle 90 000 kunstisõbra.

Tänavu septembris avatakse Kumu kunstimuuseumis näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“, mille üheks koostööpartneriks on Leedu Rahvuslik Kunstimuuseum.

Eesti ja Rootsi koostöös valminud näituse avaürituseks olnud külastus rõhutas kahe naaberriigi ajaloolisi, kultuurilisi ja kunstilisi sidemeid.

Seni suurim kunsti ja keskkonna suhteid vaatlev näitus Eestis koondub kolme telje ümber: Eesti kunstiajaloo ümbermõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast, nüüdiskunsti võimalused keskkonnakriisiga tegelemiseks ja muuseumi rohepööre.

Näituse keskmes on suurejooneline Bollnäsi püha hõimkonna altariretaabel Põhja-Rootsist, mis suure tõenäosusega valmis Michel Sittowi Tallinna töökojas 1510.‒1520. aastatel.